ahhhh.... kogu selles tohuvapohus..

Kairi, nunnu, kuumad 6nnitlused :) Kallikallimusimusi

Täna sain mina 2 korda haiglat näha. K6igepealt otsustasin hommikul, et ikka on nii halb olla, et peab arstlikult sekkuma, ei piisa apteegi taimsetest vidinatest. Ja käisingi ära ja saingi teada, et on jah seesama, mida teadsin endal olevat. ぼうこうえん。Nyyd on vähemalt antibiootikumid tagataskus ja tervenemine ees.
Teine kord tuli minna kiirabiautos ja vilkuritega. Enel 6nnestus jalgrattaga s6ites vastu v6reseina kukkuda... 6nneks on siiani k6ik siiski peale verise välimuse korras ja kohe sai kokku 6mmelduna tagasi yhikasse ka.
Veel yks kogemus juures ja jalgarattaga s6itmise isu ilmselt m6neks ajaks läinud. Meil ylejäänutel saavad ilmselt väga aeglase s6idu päevad ees olema :)

Homme Hiroshima!

hea et ka siin on juba selliseid inimesi, kellega v6ib ka siis rääkida kui väga halb olla on.. nii tyhjast tähjast teetassi k6rvale m6misedes unustad sellegi, et valus on v6i et hetk tagasi oli ainus soov voodisse teki alla pugeda...

:)

ma ei taha kedagi näha
ma ei taha kuhugi minna
ma tahan ainult magada v6i soojas vees lesida

mu k6ige suurem 6udusunenägu on kohal. seep see on kui kogu aeg igal pool jalad kylmetavad...

Neljapäeval v6tsime ette karaoke.

Enne karaoket taiko-mäng - laulu rytmis, pead trummi taguma ja saad täpsuse eest punne. Esimene yritus ja ei olnudki väga hull, aga eks algajate tase kah. Pildil Marina s6branna (Jaapan), Marina ise (Prantsusmaa), Tomoko (Jaapan, räägib soome keelt!), Kaisa ja mina mängimas.


Kuigi mul kurk metsikult valus, arvasin, et vähemalt kuulan siis. Aga tegelikult oli täitsa v6imalik laulda, siis ei olud yldse midagi tunda :) Ei mäleta mis lugu see, aga v6imalik, et Radiohead "Creep", see on p6hirepertuaar, ehk must do igas karaokes.


Meie seal k6ik. Marina, Kalle (K vend), Tomoko, Ene, mina, Marina s6branna. Kaisat esindab tema kiisu-kott.


Reedel Osakasse pidusse.

Minnes rongis, mina ja Erik (Rootsi). Lahe ja segane tyyp, kelle tydruks6ber on hetkel L6una-Aafrikas. Peaks ytlema, et segane paar ;)


Erik, Ene, Marina, Kalle, mina, Yuichi (kas ma oleksin Eestis handsome?).
Ootame 3 ylejäänud Jaapani noormeest, kes parasjagu s6id. Seal sai tehtud teine tiir Taiko-mängu. Yheks lauluks ロコローション。


Cinquecento.


Niiiiiiiiii hea. Misiganes.


Playpenis oli yks neiu, kes lasi k6ikidel kassik6rvadega kurja kassi nägu teha ja kogus pilte. Hetkel on tema haardes Hiroyuki. Seekord oli näha, kui palju me seda poissi muutnud oleme. Varem väga tagasihoidlik ja seinaga tantsinud poiss oli yhtäkki ennastunustavalt julge ja kahjuks mitte enam nii nunnu kui varem. Appi, mis me kyll tegime!!!!


K6ik kaasas olnud Jaapani noormehed, va Yuichi, kes pidi keskööl koju minema...
Hiroyuki, Sashi, Nobuyuki (sellest nädalast alates blond) ja Yuki.


Tagasis6idul rongis. Everything sucks... :D


Laupäev. Kyotos toimus kaks festivali, millest yks 6htul, kus yhe templi juures suurte p6levate t6rvikutega show'd tehti.

Me Enega päris kohale ei j6udnud, aga Kyotos käisime kyll. Demachiyanagi (Keihan-liini Kyoto poolne viimane peatus) jaamas oli suur ekraan yleval ja rahvas jälgis festivali sealt. Nii saime meiegi natuke asjast osa.. Muide, m6ned jaapanlased lausa filmisid seda ekraanil toimuvat :D


Hiljem istusime lihtsalt kohvikus. J6ime kohvi ja koksi ja ajasime juttu...

Täna hommikul läks Kaisa kolmeks päevaks ära Tokyosse. Ja ma olen yksi :) well, pole just k6ige l6busam...
Naabrid on lärmakad, ilm on kylm (eile käisin väljas kinnaste, salle mytsi ja mantliga, mille all oli kaks pluusi pluss kampsun... hmmm?), tuba on kylm (tänks God, et konditsioneeril ka soojendusfunktsioon olemas on) ja meeleolu k6ikuv. Elu läheb karmiks. Hehee...

Kurk j6udis ysna ära paraneda, täna hommikul jälle yks pool valus. Grrr... Hea et mul nyyd vähemalt rohi olemas on :)

It's so f...ing cold here!

Ja jälle on yks nädal möödas...
Sel teisipäeval j6udis Kaisa vend Kalle Jaapanisse ja peamised yritused on olnud tema jaoks spets-programm. Karaoke, baarid Osakas.

On yks koht Hirakata-Osaka tee peal, kus Yodogawale (j6gi) avaneb suurepärane vaade. Ja teisipäeval, kui Kallet hotelli saatsime, siis sai peaegu samas kohas pilte tehtud. J6gi on fantast nii päeval kui öösel :)



Tegelikult oli nii pime:


Sellel pildil on lennuk. Otsi yles!


Pärast istusime Starbucksi kohviku ees, ryypasime kohvi ja vaatasime jaapani rahvast. Yritasin l6puks ometi tajuda, et olen Jaapanis. Peaaegu 6nnestus isegi, aga siiski mitte päris. Loodaks ikka, et enne tagasi s6itu olen aru saanud, et ma JAAPANIS olen. Ohh...
Pildil vaade sealt kus istusime ja kohvi j6ime. Vaim on kiirustav jaapani mees ;)

1 kord see pidi juhtuma. Mina magasin täna hommikul totaalselt sisse.. Niiet tänased jaapani keele tunnid jäid nägemata. Esimene kord! Ainuke mure on nyyd see, et tuleb rääkiva jp keele 6petajat s6nade töö osas kylastama minna. Ups..

Aga nyyd natuke kordamist (s6nad) ja siis kooli ikkagist, budism!

Ahjaa.. eksamid -
rääkiv jp keel 79,5 (suuline 27/30 ja kirjalik 52/70)
kirjutav jp keel 94,6 (vau! k6rgeim jp keele hinne kogu minu ajaloos)
budism 85

et siis CAB
pole viga :)

pilte

Nii illustratsiooniks. Sellised näevad välja burikura-pildid, millest ma mitmeid kordi rääkinud olen. Need, mis teismeliste (ja nagu näha ka suuremate) seas väga populaarsed on. Saab kleepida ja puha.
Esimene ja k6ige suurem on Kumiga, minu päris esimene burikura. Järgmine on enne (tegelikult kahe vahepeal) karaoket ja kaks yksikut viimast on pärast karaoket. Kunst mahutada burikura boksi 20 inimest... :D


Reede ja esimene peatumiskoht. Ruum sarnane Tallinna Ami-Ya tatamiruumile. S6ime-j6ime-laulsime.


Sintia (kirjutuspilti ei tea) Lätist, tema boyfriend Richard Austraaliast, Shin samuti Austraaliast ja tema Jaapani neiu.


Kaisa, jaapanlanna, Austraallane Ash (peo kokku ajaja) tydruku Yuiga (Jaapan). Yuist edasi veel kaks Jaapani neiut.


Austraallased Matt ja Tim, jaapanlane Washi, austraallanna, teine Lätlanna ja jälle Sintia.


Meie ka Enega.

Edasi teine karaoke, suurim karaokeruum, mida siiani näinud olen, 3 teleka ja vähemalt 30 inimese mahutavusega. Kui k6ik istuda ei taha siis mahutab rohkem ka. Äraproovitud variant ;)


Tantsime k6ik koos diivanil. Yui, Ene, mina, Ash, Washi ja mäletamist möda Matti jaapanlannast neiu.


Laulda v6is nii ... (Ash, Yui, Washi)


...v6i niimoodi, diivanil ja nuttes ... (Washi, lauluks Orange Range'i ロコローション [rokorooshon])


... v6i hoopis tantsuhoos keset paksu rahvast. Peo l6pupole vajus seltskonda väga erinevat rahvast (yleyldse tundus terve maja KG rahvast täis olevat), k6ik tantsisid, nagu oleks karaoke asemel tantsusaal olnud!

Pyhapäev. Kyoto.

Kuzuha raudteejaam, istusin kohalikult kiirrongile ymber ja vahepeal oli veidi aega, kl6psisin siis raudteejaama ymbruses.


Selline näeb välja yks tyypiline maa peal olev raudteejaam. St perroon. Enne kui j6uad perroonile oled läbinud piletiautomaadi, väravad (mis enamasti maapealsete jaamade puhul all pool jaama ja maa all olevatel jaamadel pealpool jaama... ups) ning trepi yles v6i alla.
Väikesed ruudukesed perrooni ääres tähistavad erinevate rongide uste kohti. Ja sinna v6tavad jaapanlased m6nusalt järjekorda :)


Teisele poole, Kuzuha juurde jäävad mäed.

Pere.


Ema, ema boyfriend ja Kumi. Laual söök mis viis keele alla :) Arvuti ääres vendadest vanem Tesong. Temal oli pyhapäeval kool ja tuli hiljem koju, oli pahas tujus ja kellegiga ei rääkinud... Teismeline ;)


Oma 12-aastase vennakesega. Tema on hästi lahe, juba kui maja juurde kohale j6udsime h6ikas aknast: "Liina, tere!" :)

6htu.


Kyoto. Kyoto. Kyoto.
Valgustatud torn vasakus ääres on Kyoto-tower, raadio- v6i telejaam. Kyoto yks symboleist.


Meie seal yleval :) Kyonde, Kumi, mina, Wang. Viimasel olid p6hjatud silmad, vaata et syda seisma ei jää iga kord kui otsa vaatab!
Noored ja vihased, aga mitte kordagi ei tekkinud autos s6ites paanikat, et liiga kiiresti v6i liiga p6ikpäiselt v6i mida iganes. Vähemalt liiklemine on siin kultuurne. Linnavahel. Kui on liiklusmärk lubatud kiirusega, siis ei ole nii, et igayks yritab vähemalt selle lubatutud kiirusega s6ita ja mida rohkem seda parem. Naljaks on isegi see, et meie Enega paistame olevat yhed kärsituimad olevused KG-s. Ju kultuuri m6ju.

Elu on vahepeal jälle k6vasti edasi läinud.. Eelmise nädala l6pp täis eksameid, reedel karaoke, laupäev soovitud kirjutiste lugemise asemel magamine ja eile metsikult lahe päev home visit -pere seltsis pluss hiljem Kyoto uudistamine koos Kumi kooliaegsete s6pradega. Aga see-eest täna on olnud tujutu ja jama päev, mis läheb samaga edasi sest 6ppida on vaja >_<
Ahja, kylmetusega olen ka maadelnud. Muidu on enamvähem juba korras, aga 6htuti ajab hirmsasti köhima ja praegu on kurk niimoodi valus, nagu oleks mandlid jälle ära l6igatud. Kahtlane...

Yhe eelmise nädala eksami tulemuse sain ka teada. NO positiivne on igatahes yle keskmise tulemus, AGA oleks see keskmine siis midagi head.. 79,5 sajast (keskmine 78). Tegelikult, Eestis olles ma kyll vist ei nuriseks :D aga siin on oluline saada hinded B piiresse, siis on lootust jääda edasi! Ma ei kannata m6tet, et näen siin k6ike välja suremas, kustumas ja siis uuesti 6ide puhkemas ei näegi. Aga veel tuleb oodata. Nädal v6i paar ja siis ehk saab l6plikult midagi teada.

Karaoke rokkis täiega, alustasime ca 20 inimesega söögikohast, kus sai isegi Eesti hymni lauldud :D ja liikusime edasi spets l6bustusi täis maja karaokeruumidesse. Enne burikura-pildid ja siis laulma ja tantsima. Seltskond koosnes 6st austraallasest, trobikonnast jaapanlastest (enamik austraallaste tydruks6brad), 2 lätlannast ja meist kolmest.

Laupäeva öösel, enne päevast magamist nägin kummalist und. Raudteeylekäigu koht, kohe jaama k6rval, jättis järsku töötamise katki. Ja inimesed jätkasid yle k6ndimist, kuigi rongid hakkasid jaamast välja s6itma. Ja vähemalt yhe allajäämist nägin selgelt... Kusjuures öösel ei olnudki see 6udusunenägu ~~~

Eile Kyotos valmistas pere liha ja aedvilju, Korea grill. Metsikult hea. Tegin hiljem kama :) Neile kes maitsesid, neile igaljuhul meeldis. Hiljem tegi Kumi n6bu meile m6lemile meigi, mulle tundsin ma kyll väga kummalise välimusega, aga Kumile ja H-sanile (ma ei suuda seda nime meelde jätta jälle!!) väga meeldis. Yleyldse on seal majas käies kohutav kuulata kiidulaulu mu välimusele. Model-look-like. Olevat isegi veel ilusam olnud kui eelmine kord. Ohh...
Peale kylastust käisime Kumiga tunnikese karaoket laulmas (v6i oli see 2), siis ootasime m6ni aeg tema kaht kooliaegset s6pra, et autoga Kyotos ringi s6ita ja miskeid huvitavaid kohti näha, sihtmärgiks sai Kyoto öötuledes. Poisid viisid meid esialgu Kyomi dooge (京見どうげ) mäele mööda kitsast-kitsast ja kurvilist teed, kus teist auto vastu tulles pidi kas väga k6rvale t6mbama v6i hoomis tagurdama. Aga et seal tegelikult 6iget vaadet ei avanenud, siis s6itsime edasi rahvarohkesse, vist mingi templi jalamile, tuntud vaatamiskohta.　Shooguntzuka - しょうぐんつか。 Ja oli ilus kyll ^o^ Eriti sheff asja juures tundus superymmargune valge kuu (juba seal teise mäe peal).
Edasi retk spordklubisse, kus mängisime nii masinatega (kardisimulaator, rytmitabamismängud ja koletiste tapmine), kui piljardit ja sulgpalli. Piljardiekspert nagu ma olen - 3. kord elus mängida - v6itsin m6lemad mängud ;) See läks kyll hästi.
Poisid olid n6us mind isegi Hirakatasse Makino jaama ära viima kui ma viimasest rongist maha peaks jääma. V6i mis olid n6us, ise pakkusid :D
Siiski, maha ma ei jäänud. J6udsin koju kuskil enne kella 1. Ja kui ma Kyotos rongi peale läksin, siis oli jälle nututuju. Nii palju häid ja toredaid inimesi!!!!

Täna on olnud natuke kehvem päev, nukram ja v6ibolla väsinum. Siiski, rääkisime Enega oma isikliku akadeemilise n6ustajaga kevadeks jäämise oludest ja vähemalt veidigi lohutust see andis, kuigi ei osanud temagi väga palju öelda. Veidi tuleb veel oodata. Kannatust...

Nyyd ma siin eksisteerin, keset vaheeksameid. Täna oli suuline, homme ja ylehomme on kirjalikud jaapani keele eksamid. Täna k6ige hullemini ei läinudki, paar viga ikka sai tehtud, aga mitte midagi hullu ma usun. Peaasi et 1 asi juba läbi on. K6ige hullem tundub tulevat reedene töö, kirjutava-lugeva jp k oma. See 6ppej6ud on rangem ja grammatikat rohkem ja s6navara on väga tekstidespetsiifiline ^_^

Aga tahtsin teha m6ned täpsustused varasema kohta. Takeharu, noormees Osaka pidust, kes näeb teistest hulga teistsugusem välja, ei ole mitte jaapanlane, vaid korea poiss. Sellest ka erinevus, silmade kuju näiteks - jaapanlastel on yldjuhul suuremad ja horisontaalsemad silmad ja euroopapärasem näokuju. Takeharu on poksija, kelle synnipäev oli tollel klubihommikul ;)
Ja seda ka veel, et Hiro pidavat naiste seas väga popp olema. No tore on ta kyll jah :D

Poets of the fall. Emotsioonidest laetud muusika... s6nad igati pinget toetamas. Tuletab mulle alati sind meelde, Aili! :)

Täna on meil jälle pyha - spordi ja tervise päev. Välisyli6pilaste jaoks jälle yks tore päev, kui ei pea kooli minema ja seekord ka hea aeg, et enne selle nädala midterm'i eksamiteks 6ppida.
Kavatsesin umbes poole kymnest yles t6usta ja toimetuste kallale asuda, aga v6ta näpust, äratuse peale olin telefoni lihtsalt voodisse v6tnud ja rahumeeli edasi maganud. Spontaanselt yles ärgates ei uskunud ma oma silmi kui nägin, et kell on juba 13.45! Grrhh!

Hiro

Spetsiaalselt sulle, Kexi-musi. See on see Priidu moodi mees Hiro lähemalt :) Ma ei tea kui palju need pildid just sarnased on, aga eks seda otsusta sina ise...

jälle Osaka...

Seekord pidu Kyoto-tuurilt tuttava Hiroyuki ja tema s6bra Takeshiga, lisaks kreeklane Xanthos, kes ka tegelikult Kyotos meiega koos käis. Olime juba nädal tagasi plaane pidanud, sest Hiroyuki tahtis meiega välja minna (felt like drinking with us).
Me polnud esialgu yldse rahul sellega, et Kyoto tuurilt tuttavad välisyli6pilased ka tulevad. Olid teised alati väga upsakad olnud, mis sest et koos tuuril käidud ja puha, tere ei suvatsenud neist keegi öelda. Ega nad Kyotos ka just liiga suhtlusaltid ei olnud. Tore oli, et l6puks j6udis neist kohale ainult 1 ja seegi osutus pikapeale ysna toredaks poisiks :D
Hirakatashi raudteejaama minnes nägime Enega suurt vaeva rataste parkimisega. Jälle on nii, et k6ik kohad on tasulised v6i sellised, kus saad ratast hoida ainult paar tunnikest, nii poes käigu ajal v6i midagi sellist. Otsisime mis me otsisime, leidsime l6puks yhe korterelamu, kelle kylalisteks siis maskeerusime. Jätsime isegi vihmavarjud jalgratta korvi, et ikka usaldusväärsem oleks (ja et ei peaks kaasas ka tassima loomulikult..).
Enne minekut olin ysna kindel selles, kus kohas asub baar kuhu k6igepealt suundume, aga v6ta näpust, ega ikka ei teadnud kyll.. Kondasime 3 tänavat läbi, siis sattusime kokku miski vana paksu ameeriklasega, kes juhatas meid tegelikult ysna lahedasse Iiri pubisse. Cinquecento kripeldas aga edasi...

Pildid Iiri pubist. Xanthos, Hiroyuki, Kaisa, mina, Ene


Hiroyuki, Kaisa, mina. Kas me ei näe mitte suurepärased välja? ;)


Ene ja Takeshi teisel pool lauda. Takeshi on ylimalt positiivne poiss, terve 6htu otsa oli suu naerul :) Ja kuigi väga noore väljanägemisega, siis ikkagi armas.


Et tahtsime l6puks j6uda jookide ja natchode paradiisi, siis kysisin Kosukelt teed, k6nele ta ei vastanud, aga meili teel andis juhiseid kyll :) Nyyd v6is sammud tagasi edukatele otsingutele seada. Teel baari nägi Kaisa juhuslikult ka Playpen'i silti, tantsuklubi, kuhu hiljem minna tahtsimegi ja mille asukohta täpselt ei teadnud ;)
Cinquecentos kohtasime ka jube eelmine kord samas kohas nähtud tyypi, kes peo käigus näomaalingud sai. Teemaks Playpeni 6. aastapäeva pidu. Ega ei saa peaaegu arugi, et mehel silmad kinni on eksole...?


Ja ka Kosuke ise j6udis Cinquecentosse, nagu tema s6ber Hiro ja Hiro tydrukki (kelle nime meelde jätmisega on mul ylisuured raskused).


Kui Cinquecento ammendas ennast liikusime edasi tantsusaali poole.


Playpen oli hea nagu eelminegi kord. Muusika, rahvas, vähemalt 4 tundi järjestikust tantsuvuhtimist.. Ma fännan seda kohta eriti just selle pärast, et seal lastakse muuseas ka rokkmuusikat :) seegi kord sai Nirvana saatel juukseid raputatud :P

V6ibolla on meeles, et eelmine kord kui Playpenis käsime, siis suudlesin yht noormeest lahkudes p6sele. Olin juba tema olemasolu unustanudki, kui ta ka seekord välja ilmus. Tundsin poisi kohe ära ja tema minu ka. Nyyd oli huvitav, et mis edasi saab ;) Eelmisel korral olin arvanud, et ta on ysna tagasihoidlik ja nooruke, aga tuli välja, et tegelikult sama vana kui mina ning ysna avatud ja vaba olekuga. Hehee..
Takeharu ja poiss keda p6sele suudlesin - Nobuyuki.


Terve 6htu jooksul oli meie seltskond väga populaarne, k6ik tahtsid meiega v6i meie ringis tantsida. Aga mis k6ige lahedam, Hiroyuki ja Takeshi sobisid ideaalselt Nobuyuki ja Takeharuga. Takeshi ja Nobuyuki tantsisid m6lemad sarnaselt, veidi breigisammudega. Tundusid olevat ysna sarnased inimesed. Ma olin nii r66mus (ja olen siiani), kui märkasin, et nad omavehel hästi sobivad. Peo l6puks oli meist suurepärane seltskond formeerunud, niiet ka poisid said omale s6pru juurde ;) Ka Xanthos nautis täiega, vähemalt nii oli näha tema tantsule pyhendumisest..
Meil on kvaliteetaeg..


Nii vahelduseks - Hiroyuki ja minu jalad :D


L6pupoole palus Hiroyuki mind korra tantsima, 6petas yht jaapani tantsu. Ja kuna tal k6ik meeles ei olnud, siis lubas 6ppida ja järgmine kord uuesti proovida!


See on lihtsalt yks väga naljakas pilt. Hiroyuki 6ppis ka neid breigisamme ja hetkel on ta yht harjutust sooritamas, pooleldi 6hus, teised ringis pealt vaatamas.


Väike stiilinäide Nobuyukilt. Ja kuigi mulle eriti see tantsustiil korda ei lähe, siis nende ponnistused olid vahvad terve 6htu vältel.


Grupikas peale pidu, pooltel silmad kinni ja pooled imelikud, aga mida sa yhelt väsitavalt hommikult ikka tahad eksole ;)
Xanthos on selleks hetkeks ilmselt juba kodus, tema saatsin kuskil poole 6 ajal rongi peale. Esialgu pidi poiss yldse juba 6htul tagasi minema, aga jäi siiski hommikuni, mis sest et kell 11 kohustused ootasid...


Pärast rongi peale ja iga roju oma koju. Kusjuures rongijaamas sai selgeks, et Takeharul on synnipäev, nii otsis igayks midagi vähegi, mis talle synnipäevaks kinkida. K6ige magusam kink tuli ilmselt Kaisalt, sest temalt sai Takeharu meie pildi, selle pildikastipildi, mis tehtud Umedas shoppamas käies.
Koju s6ites on alati nukker, et järjekorde suurepärane 6htu on möödas, aga - jääme siis järgmist korda ootama...

Takoyaki

Reedel pidasime kokku lepitud takoyaki-pidu. Pidi päris hulga rahvast tulema, aga l6puks jäi meid ainult 6. Mina, Kaisa, Ene, mu 6de Kumi ja tema 2 s6brannat. Aga vahva oli sellegipoolest. Takoyaki on Jaapani toit, mis p6him6tteliselt tähendab kaheksajalga sisaldavat taignapallikest, aga v6ib vabalt ka ilma kaheksajalata olla.

Kuidas tundub sellist asja syya?


Takoyaki valmistamiseks on spetsiaalsed augulised pannid, kuhu valad taigna, siis lisad erinevaid aineid, pisikesed pallikesed, juust, kaheksajalg ja kypsetad ymmarguseks. Viimane vajab vilumust, aga Kumil tuli juba päris ilusti välja :)
Siin on töös Rie, kelle korteris pidu pidasime, ja Kumi.


Takoyakid valmivad...


...ja saidki valmis.


Taldrikule t6stes käib takoyaki peale kaste ja majonees ning 6hukesed kalast ja mereandidest valmistatud ribad. Pluss vetikapuru (see roheline ja see sama mis käib sushi ymber).
Ahhh... see oli niiiiiiiiii hea.


Meie k6ik. Ees Sari, Sari selja taga Rie, taldrikut hoidmas Kumi.


K6ht sai hirmus täis, kuigi maitse poolest oleks neid vist l6pmatuseni söönud. Ja nalja sai ka.
Näiteks tähendab Kumi soome keelest kummi. Kustutuskumm ja samas ka kondoom. Siis Rie naeris, et päris hea, kui Kumi läheb Soome, siis tutvustab ennast: "Tere, mina olen kondoom!" :D