Poeet kesk elupõrgut palub saatust: "Anna mulle raudsed närvid!"
ja kaval saatus naeratab: "Säh, võta nad ja mine rahuga.
Siitpeale on sul raudsed närvid kogu eluaja.
Siitpeale, õnnelik, sa pole luuletaja"

-Betti Alver-