Kolimine kolimine! Terve yhiselamu on kohvreid ja sagimist täis. Kolmandik kolib välja ja osad (nagu meie) kolivad teised tuppa. L6puks ometi oma tuba :)

Aga nagu Ene kirjutas, siis Jaapani neiud peavad siin täiskasvanuks saamise pidu (seda ma pole kuulnud, et poistel ka midagi oleks....) Riietuvad rahvusriietesse ja lasevad end pildistada ja muu p6nev värk. Nii läks ka Kumil, kes viimase paari kuu sees 20 saanud on. Tema puhul siis Korea rahvariided kyll!

Jaapani keel 4.
Appi! Mind ootavad ees armetud päevad tohutu hunniku 6ppetöö ja vähemalt kahe k6ne ja kohutavate koduylesannetega. Ai. Vähemalt nii nägi välja Ene eelmise semestri elu ja mis mulgi paremat loota..

Olla extension-student siinsamas kohas on tegelikult miski hoopis teine kogemus. Näha k6iki neid uusi, kes ei tea mis toimub ja kuidas asjad tegelikult käivad. Ja tuleb meelde, et kogu see registreerumise-loterii ja registreerumine ja campus ja muud asjad olid sygisel täielik mystika. Ja näiteks see, et ma ei saanud aru, kuidas rahvas juba esimesel nädalal jalgratastega ringi s6itis, et ei ole ju v6imalik et k6ik on juba nii ruttu omale ratta ostnud?!?!? Hehh, siis ma veel ei teadnud, et järgmise semestri alguses olen ise see, kes kohe algusest peale ratastel ringi tuhiseb :) Ei teadnud, et rattaid ka yle vaheaja hoida saab...
Ja extension-staatus on midagi, mis eraldab sind ylejäänud massist, nemad seda ei tea, aga sina tead. Ja teised extensionid teavad ka. Oleks nagu kommuun kommuuni sees, mingi eraldav barjäär, mis ei pane meeleheitlikult uusi tuttavaid otsima ja k6igiga suhtlema. Sotsiaalses m6ttes ebamugav, sest ega teised sinu juurde ka niisama lihtsalt ei tule...

Praegu on yhikas poole v6rra rohkem rahvast, kui tavaliselt, orientatsiooniperiood. J6le palju kisa ja kära ja ega praegune tuba ka selles suhtes k6ige parema koha peal ei ole. Koridoris räägitud jutt on väga hästi tuppa kosta ja näitkes eile v6i yleeile toast välja minnes kostus yle-koridori-toast "Come in!" ;)

Tegin päeval yhe heateo ka. Yks uutest tydrukutest oli unustanud yhikasse paberid, mida on vaja et ainetele registreeruda ja kuna meil registreerumine loteriil t6mmatud numbrite järjekorras, siis tema kord hakkas vaikselt kätte j6udma. Aga vaja yhikas ära käia, mis jala on nii 20 minuti kaugusel, kokku siis 40. Ai-ai. Hädas, kysis neiu mu jalgratast laenuks. Laenasingi. Nime kysisin ja nägu oleks ka niikuinii meelde jäänud, niiet erilist riski sellega ei olnud, ainult, et kui politseile oleks v66ra jalgrataga vahele jäänud, siis temal endal oleks probleeme tulnud. 6nneks oli k6ik korras ja paberid said 6igeks ajaks ära toodud. N6nna :)

Nii. No mis te sellest arvate? :P
Ei teagi kustkohast peale hakata, kas sellest et tegu on vägagi hea näitega jaapani noorest. Moodne ja puha ja olemuselt oli ka. Jaapanlane :)
V6i siis see, et noormees seal ylal, Osakas Umeda linnaosas minult silmi ei saanud, naeratas ja teregi poetas, misjärel mina uhkelt pilti kysima läksin ;) Ja no sai veidi tsätitud ka, et Hiro on nimi ja 6pitakse inglise keelt. Kusjuures vestlus käis jaapani keeles. Hehee.
Aga nagu Jaapani noormehed ikka, julgust kontaktide kysimiseks kutil ei olnud. "See you again" aga kus v6i kunas v6i kas yldse :D
Mis te muidu arvate, kui vana see noormees v6iks olla? ;)

Uus tuba pole nii hea kui vana oli. Soe sai l6puks sisse alles tänaseks ja väiksem on ka. Rääkimata sellest, et kapid on teistsugused kuhu midagi panna ei anna. Hehh.. Yritame vana tuba tagasi saada :) Sest seal on elanikud, kes esimese nädala möödudes (orientatsiooni-nädal) minema kolivad. Aga kui ei 6nnestu, siis vähemalt olen uue toaga juba niiv6rd ära harjunud kyll, et sinna terveks semestriks jääda. Lihtsalt oma tuba on oma tuba ja see vana sai selleks juba ammu... Kuigi, et keerata uut lehte oleks ehk parem alustada uuest toast. Kes teab.

Tagasi on m6nna, Okaa-san on meil hästi lahe, nii kui nägi, siis kalli-kalli ja kohe andis n6u, et me ikka oma vana tuba taotleksime. Siis me veel ei teadnudki, et elanikud minema kolivad. Ja hiljem veel muretses yhe ja teise asja pärast :)
Kodune on k6ik. Teed, j6gi, rongid...

Siiski, pool on veel puudu. Need kes enne olid ja enam tagasi ei tulnud. Need kes said liiga lähedaseks. Aga kyll see igatsus varsti mööda läheb. Vaja on veel aega...

キズナ

Kodus olles oli Jaapan nagu unenägu. Poleks nagu kunagi ära käinudki, lihtsalt yks mälestus oli yhtäkki juures. Mälupildid lahedast ajast m6nusal maal...
Nyyd, tagasi tulles ei osanud nagu mitte uskuda, et ma t6esti mälestustesse tagasi saan s6ita. Lihtsalt - istud lennukile, 10 h ja oledki tagasi. Jah, loomulikult on paljud asjad teisiti ja loomulikult on paljud inimesed teised. Aga see, mälesus, see on täies tykis tagasi :D

Ehk siis... 6nnelikult kohal! Veidi kylm ju on, aga 4 kraadi sooja on ikka parem kui 30 miinust.. Ai ai.

And the journey continues....