pilte
Nii illustratsiooniks. Sellised näevad välja burikura-pildid, millest ma mitmeid kordi rääkinud olen. Need, mis teismeliste (ja nagu näha ka suuremate) seas väga populaarsed on. Saab kleepida ja puha.
Esimene ja k6ige suurem on Kumiga, minu päris esimene burikura. Järgmine on enne (tegelikult kahe vahepeal) karaoket ja kaks yksikut viimast on pärast karaoket. Kunst mahutada burikura boksi 20 inimest... :D
Reede ja esimene peatumiskoht. Ruum sarnane Tallinna Ami-Ya tatamiruumile. S6ime-j6ime-laulsime.
Sintia (kirjutuspilti ei tea) Lätist, tema boyfriend Richard Austraaliast, Shin samuti Austraaliast ja tema Jaapani neiu.
Kaisa, jaapanlanna, Austraallane Ash (peo kokku ajaja) tydruku Yuiga (Jaapan). Yuist edasi veel kaks Jaapani neiut.
Austraallased Matt ja Tim, jaapanlane Washi, austraallanna, teine Lätlanna ja jälle Sintia.
Meie ka Enega.
Edasi teine karaoke, suurim karaokeruum, mida siiani näinud olen, 3 teleka ja vähemalt 30 inimese mahutavusega. Kui k6ik istuda ei taha siis mahutab rohkem ka. Äraproovitud variant ;)
Tantsime k6ik koos diivanil. Yui, Ene, mina, Ash, Washi ja mäletamist möda Matti jaapanlannast neiu.
Laulda v6is nii ... (Ash, Yui, Washi)
...v6i niimoodi, diivanil ja nuttes ... (Washi, lauluks Orange Range'i ロコローション [rokorooshon])
... v6i hoopis tantsuhoos keset paksu rahvast. Peo l6pupole vajus seltskonda väga erinevat rahvast (yleyldse tundus terve maja KG rahvast täis olevat), k6ik tantsisid, nagu oleks karaoke asemel tantsusaal olnud!
Pyhapäev. Kyoto.
Kuzuha raudteejaam, istusin kohalikult kiirrongile ymber ja vahepeal oli veidi aega, kl6psisin siis raudteejaama ymbruses.
Selline näeb välja yks tyypiline maa peal olev raudteejaam. St perroon. Enne kui j6uad perroonile oled läbinud piletiautomaadi, väravad (mis enamasti maapealsete jaamade puhul all pool jaama ja maa all olevatel jaamadel pealpool jaama... ups) ning trepi yles v6i alla.
Väikesed ruudukesed perrooni ääres tähistavad erinevate rongide uste kohti. Ja sinna v6tavad jaapanlased m6nusalt järjekorda :)
Teisele poole, Kuzuha juurde jäävad mäed.
Pere.
Ema, ema boyfriend ja Kumi. Laual söök mis viis keele alla :) Arvuti ääres vendadest vanem Tesong. Temal oli pyhapäeval kool ja tuli hiljem koju, oli pahas tujus ja kellegiga ei rääkinud... Teismeline ;)
Oma 12-aastase vennakesega. Tema on hästi lahe, juba kui maja juurde kohale j6udsime h6ikas aknast: "Liina, tere!" :)
6htu.
Kyoto. Kyoto. Kyoto.
Valgustatud torn vasakus ääres on Kyoto-tower, raadio- v6i telejaam. Kyoto yks symboleist.
Meie seal yleval :) Kyonde, Kumi, mina, Wang. Viimasel olid p6hjatud silmad, vaata et syda seisma ei jää iga kord kui otsa vaatab!
Noored ja vihased, aga mitte kordagi ei tekkinud autos s6ites paanikat, et liiga kiiresti v6i liiga p6ikpäiselt v6i mida iganes. Vähemalt liiklemine on siin kultuurne. Linnavahel. Kui on liiklusmärk lubatud kiirusega, siis ei ole nii, et igayks yritab vähemalt selle lubatutud kiirusega s6ita ja mida rohkem seda parem. Naljaks on isegi see, et meie Enega paistame olevat yhed kärsituimad olevused KG-s. Ju kultuuri m6ju.
Esimene ja k6ige suurem on Kumiga, minu päris esimene burikura. Järgmine on enne (tegelikult kahe vahepeal) karaoket ja kaks yksikut viimast on pärast karaoket. Kunst mahutada burikura boksi 20 inimest... :D
Reede ja esimene peatumiskoht. Ruum sarnane Tallinna Ami-Ya tatamiruumile. S6ime-j6ime-laulsime.
Sintia (kirjutuspilti ei tea) Lätist, tema boyfriend Richard Austraaliast, Shin samuti Austraaliast ja tema Jaapani neiu.
Kaisa, jaapanlanna, Austraallane Ash (peo kokku ajaja) tydruku Yuiga (Jaapan). Yuist edasi veel kaks Jaapani neiut.
Austraallased Matt ja Tim, jaapanlane Washi, austraallanna, teine Lätlanna ja jälle Sintia.
Meie ka Enega.
Edasi teine karaoke, suurim karaokeruum, mida siiani näinud olen, 3 teleka ja vähemalt 30 inimese mahutavusega. Kui k6ik istuda ei taha siis mahutab rohkem ka. Äraproovitud variant ;)
Tantsime k6ik koos diivanil. Yui, Ene, mina, Ash, Washi ja mäletamist möda Matti jaapanlannast neiu.
Laulda v6is nii ... (Ash, Yui, Washi)
...v6i niimoodi, diivanil ja nuttes ... (Washi, lauluks Orange Range'i ロコローション [rokorooshon])
... v6i hoopis tantsuhoos keset paksu rahvast. Peo l6pupole vajus seltskonda väga erinevat rahvast (yleyldse tundus terve maja KG rahvast täis olevat), k6ik tantsisid, nagu oleks karaoke asemel tantsusaal olnud!
Pyhapäev. Kyoto.
Kuzuha raudteejaam, istusin kohalikult kiirrongile ymber ja vahepeal oli veidi aega, kl6psisin siis raudteejaama ymbruses.
Selline näeb välja yks tyypiline maa peal olev raudteejaam. St perroon. Enne kui j6uad perroonile oled läbinud piletiautomaadi, väravad (mis enamasti maapealsete jaamade puhul all pool jaama ja maa all olevatel jaamadel pealpool jaama... ups) ning trepi yles v6i alla.
Väikesed ruudukesed perrooni ääres tähistavad erinevate rongide uste kohti. Ja sinna v6tavad jaapanlased m6nusalt järjekorda :)
Teisele poole, Kuzuha juurde jäävad mäed.
Pere.
Ema, ema boyfriend ja Kumi. Laual söök mis viis keele alla :) Arvuti ääres vendadest vanem Tesong. Temal oli pyhapäeval kool ja tuli hiljem koju, oli pahas tujus ja kellegiga ei rääkinud... Teismeline ;)
Oma 12-aastase vennakesega. Tema on hästi lahe, juba kui maja juurde kohale j6udsime h6ikas aknast: "Liina, tere!" :)
6htu.
Kyoto. Kyoto. Kyoto.
Valgustatud torn vasakus ääres on Kyoto-tower, raadio- v6i telejaam. Kyoto yks symboleist.
Meie seal yleval :) Kyonde, Kumi, mina, Wang. Viimasel olid p6hjatud silmad, vaata et syda seisma ei jää iga kord kui otsa vaatab!
Noored ja vihased, aga mitte kordagi ei tekkinud autos s6ites paanikat, et liiga kiiresti v6i liiga p6ikpäiselt v6i mida iganes. Vähemalt liiklemine on siin kultuurne. Linnavahel. Kui on liiklusmärk lubatud kiirusega, siis ei ole nii, et igayks yritab vähemalt selle lubatutud kiirusega s6ita ja mida rohkem seda parem. Naljaks on isegi see, et meie Enega paistame olevat yhed kärsituimad olevused KG-s. Ju kultuuri m6ju.
kirjutas Menope at 10:40 AM
Postita kommentaar
<< Home