Täna on yle pika aja jälle 6htu, kus järgmiseks päevaks yhtegi kodutööd ei ole. Imelik kohe, aga boonus on see, et saab varakult p6hku pugeda. Asi, mida juba ammu-ammu oodatud :) Liiga korrapäraseks on muutunud see, et hommikul ca 40-50 minutit plaanitust kauemaks magama jään, kuigi veel yhtegi korda tundi hilinenud ei ole.

Aeg-ajalt kohalike majade vahel kooli poole jalutades läheb jalgrattaga sama teed pidi yks kummaline vanem jaapani mees. V6ibolla on see iga neljapäev nii, olen teda juba kolm korda kohanud ja vähemalt täna ka.
Selja tagant rattaga lähenedes ytleb mees "khmm" ja kui ma varasematel kordadel olen lihtsalt refleksist tagasi pööranud, siis täna ma juba teadsin - jälle see. Ma ei tea miks, aga mehel on tahtmine mulle "tere hommikust" öelda. Ohayoo - ohayoo(gozaimasu)! Sulgudes osa peaksin austusest vanema ja v66ra isiku vastu juurde ytlema, aga alati jääb puudu, sest tema ytleb lyhikese versiooni ette. V6ibolla kontrollibki, et kunas ma ykskord 6igesti saan :D

Eile käisin esimest korda raamatukogus siin, uurisin systeemi ja tegelikult laenutasin raamatu ka (Gorbatshov hahaa!), aga mis pani silmad suureks ajama ja imestama, oli see, et KG raamatukogus on päris hulgi täiesti eesti keelseid raamatuid! Milleks ometi?? Oma 5-6 tykki.. Huvitav kas keegi t6esti oskab siin eesti keelt ka lugeda? :)

Nii ja viimaseks maiuspalaks on yks tarkusetera jaapanis resideeruvatele välismaalastele m6eldud ajakirjast. Kui jaapani noormees puudutab tihti tydrukut v6i oma pyksirihma, siis tahab ta tydrukuga voodisse hypata. Hmm.. eks see kehti kindlasti ka lääne noormeeste kohta. Niiet olge valvsad, neiud! ;)

Ja nyyd lähimast ajaloost ka.
Viimasel ajal on ilgelt palju 6ppida olnud ja on ikka veel. Esmaspäeval oli 1 suurem töö, homme saab selle tulemuse ka teada. Aga k6ike muud on ka hulgim, laboriharjutused, kus masinaga rääkima pead pluss kuulamine pluss lihtsalt harjutused. Ja grammatika on ka selline, millest ma kunagi kuulnudki pole (vastupidiselt ylejäänud minu grupi omadele), niiet veidi raskem on jah kui paar esimest nädalat.
Aga j6le jube on m6elda, et suur hulk ajast on juba kadunud. Nagu lennates, kuigi tehtud on ka palju :)
T6estan praegu minu puhul kehtivat n6iaringi. Kui on (raha)mured, siis stressan ja kui stressan siis söön rohkem, pidevalt näljane. Ja ilmselgelt kui söön rohkem, siis kulutan rohkem raha ja kui kulutan rohkem raha, siis on rohkem (raha)muresid, mist6ttu stressan veel rohkem ja tahan veel rohkem syya ja kulutan veel rohkem raha (rääkimata sellest et kaalus ka juurde tuleb). Niimoodi.
Aga, eile sai astutud Enega viimane samm, et v6ibolla yht tööd saada. Nyyd ainult eks näis.

Eile veel.. sai osaletud Jaapani rahvaloenduses. Niiet nyyd olen ma siin ka yle loetud :)

Hmm.. teine raund jalgaratta ostmise protsessis ei taha mitte 6nnestuda, sest ei leia yhtegi korraliku poodi, kust yht piisavalt odavat ratast leida. Aga bussipiletite peale läheb juba liigagi palju raha, niiet kokkuhoiu m6ttes peaks ratta ikka l6puks muretsema... Ehk 6nnestub homme v6i vähemalt lähiajal.

vahepealne elu

Eelmisel kolmapäeval, sealt kus jutt pooleli jäi, oli siis Ene synnipäev :)
Siin me siis oleme, k6ik 4 ja 6nnelik synnipäevalaps keskel:


Neljapäeval 6nnestus teha pl6ks koos Ianiga. See eesti juurtega nunsik ameeriklane noh. Minu välimust palun ignoreerida, ma ei näe just parim välja, aga eks Ian ongi p6hiline ;)


Neljapäeval sai alguse yks väike segadusepundar, sest lisaks varasemale Kosuke kutsele Osakasse 6htust sööma (mille aktsepteerisin teisipäeval vist) tuli ysna ootamatu kutse koos Osakas välja minna ka Tetsurolt. Ju ma l6in verest välja sest peale seda kirja polnud mul enam tuju kuskile minna... Korea restoran Kosukega ja muusikateema6htu Tetsuroga olid m6lemad toredad :) Kuigi.. need jaapanlased on natuke liiga mitte-jaapanlased, yks liiga ameerikalik, teine euroopapärane. Hmm.
Nii tahaks pugeda päris ehtsa jaapanlase hingeellu ;)

Pyhapäeval oli kokku lepitud kodukylastus. Saime Kumiga Hirakatashi raudteejaamas kokku ja läksime k6igepealt Fushimi inari pyhamusse (shrine). Pyhamu on natuke templist erinev ja tavaliselt sisaldab palju väravaid, selliseid nagu siin all pildil see esimene on.


Pyhamus on muidugi teisi ehiti ka ja kui meie sinna sattusime, siis yhes majas käis parasjagu miskisugune teenistus. Päris huvitav :)

Fushimi inari pyhamu on teistest eriline selle poolest, et siin on väravaid isegi metsikult palju. Silt näitas 1000ndet, aga tuhat oli neid v6ibolla juba 1/5 tee peal. Kes teab, igatahes metsikult. Pyhamu hoonetekompleks oli ainult mäe jalamil, kuid edasi läks tee tihedalt väravaid täis topitult. Osad suuremad, osad väiksemad, aga igayks jalg jala k6rval. Niimoodi (keskel Kumi):


Iga natukese aja tagant tuli plats palvetamise koha ja jala puhkamise kohaga. Samas.. ega igal pool tasuta jalga puhata ei saanud, tuldi kohe juurde, et kui ei telli, siis v6ite lahkuda. Mäest yles ronida oli kohutav ja me kumbki ei oleks uskunud et see on nii pikk tee. Aga alla ei tahtnud anda, sest kui juba minna, tuleb päris yles ronida. Pärast on halvem kahetseda, et oleks ikka v6inud... Ja yles me l6puks j6udsime ka :) Kokku vist umbes tund ja natuke peale, v6ibolla 45 minutit ylesmäge ja 25 alla v6i nii. V6ibolla veel rohkem, aga isegi allatulek oli raske! :D

Selline vaade Kyotole avanes kuskilt poole mäe pealt. Ja milline pettumus - ylevalt ei olnudki midagi näha, ainult puud ymberringi...


Peale pyhamus tuiamist vaatasime veidi kesklinnas ka ringi, proovisin creppi (prantsuse söök?), muna ja kana ja juust 6hukese saia sees. Mmmmm...
Ja siis näitas Kumi mulle tyypilist Kyoto noorte meelelahutust - pildimasinaid, kus lähed boksi sisse ja siis teeb masin pilte ja pärast saab neid pilte joonistustega täiendada. Teadsin, et see on popp, aga päris lahe oli ise ka proovida ;) ja pildid tulid ka nunsikud välja..

Igatahes varsti läksime siis Kumi juurde koju ja kohtuma ylejäänud perega. Ma olin nii närvis! Kuigi pere oli hästi vahva :) Olid harjutanud inglise keeles k6ik kuidas öelda mis nende nimi on ja et kutsu mind niimoodi :D Näitasin raamatut Eesti kohta ja rääkisime natuke juttu ka. Muide, peale Kumi ei räägi peres teised inglise keelt, vennad natuke, aga mitte just märkimisväärselt.. Hea v6imalus praktikaks! Ja siis sai proovitud korea rahvusriideid, mida pulmas ja nii kantakse. Vau, milline kogemus! Siin need riided ongi ja vennad ka. Eks ole ju nunsikud :)

Aga kes oskaks pildi järgi arvata kui vanad mu vennad on? Hehee... vasakpoolne on 17 ja teine 12.

Hiljem istusime 6htusöögilauda, tehti okonomiyaket. Ja ma olen selle suur fänn! Pildil on valmis okonomiyaked just laual kypsetatud. Niimoodi see käibki, et nina ees kypsetatakse.


Peale söömist ja umeshuu (ylihea ploomiviin) mekkimist sai veidi kaarte mängitud ja kooki maitstud. ja siis Kumiga vesteldud, tasuta loeng Eestist, nagu ta seda täna nimetas :D
Järgmine kord on oodata barbeque'd ja siis v6tan kaasa ka kama ;) Loodetavasti on siis rahulikum ja 6dusam tunne, sest seekord olin ikka liiga pinges. Esimest korda täitsa v66ras majas, kus ei tea kuidas astuda ega olla.. Ega ma koha peal ei saanudki niiväga aru, et närvis olen, aga järele m6eldes tundub kyll, et jah - olin.
Ah seda ma vist ytlesin, et mu pere Korea perekond on? No tegelikult on ilmselt Korea riiete järgi ka aru saada.. Mina olen igatahes rahul, et just sellesse peresse sattusin ja Kumile meeldis ka, sest ta poleks mitte ameeriklast tahtnud.. Liiga igav ;)

Muide, rongiga 6htul Hirakatasse tagasi s6ites nägin mustaks v66batud varbakyyntega kutti. Oli teine muidu päris kena, aga need kyyned ajasid kyll hirmu nahka. Tegin teisest isegi salaja pilti :)

just to let you know...

ma olen ikka veel olemas :) ja hulk elamusi varsti blogisse juurde tulemas, lihtsalt viimased päevad on eriti syndmusterohked olnud. v6i siis pigem ehk arvutivabad? ;)

igatahes, olge tublid ja nautige seda sooja mis kuulu järgi Eestimaal on!
siin läks jälle taifuunipoiss mööda ja seet6ttu veidi pilvisem ja jahedam olnud paar päeva.. ups.

Eile avastasin et raha on yle tulnud :) väga positiivne avastus, sest esialgu tundus, et selleks nädalaks enam eriti olemasolevast ei jätku... Ometi tundub k6ige peale nii palju kuluvat, et... nuux. Tahaks nii palju teha ja igale poole minna, aga... Oktoobris ootab ees Hiroshima-tripp, novembris v6i kunagi tahaks tsekata Tokyosse. Ikkagi Jaapanis, kuidas siis ei lähe.

Täna pidasime Ene synnipäeva. Tegelikult on magamatusest v6i lihtsalt väsimusest pea paks ning hommikused ärkamised yha raskemad, aga päeval on minek ikka suurepärane. Peale l6unat Kumiga ja lyhidat uinakut kodus, läksime järjekordsele karaoke6htule. V6in nyyd juba öelda, et mulle meeldib karaoke! Meeldib laulda. Ja minu ja Kaisa lemmikuks on Soundgardeni "Black hole sun". Ja tegelikult ka Radiohead "Creep". Suurepärased lood ja head laulda ka :)
Lisaks minule, Enele ja Kaisale osales 6htul ka Hiroyuki ja kui Tomohirol ei oleks tööaeg olnud, oleks ka tema tulnud... Keset laulmist kadus Hiroyuki yks hetk lihtsalt ära. M6tsime, et läheb wc-sse, aga v6ta näpust, jäi kuidagi kauemaks ja kui tagasi tuli, tuli lilledega :D Nii armas! Ja k6igi meie arvates nägi ta täna ylimalt hea välja ;)

Nyyd olen metsikult väsinud ja poen p6hku...

Nara

Yhes6naga, esmaspäevaks oli planeeritud tripp Narasse ja sealt ta tuligi. Alguses tahtsime kutsuda ka Aiko ja Megumi, neiud kes Kyotos ka meiega käisid, aga nemad ei saanud kumbki tulla.. "Leppisime" siis kahe noormehe seltskonnaga (Kyotos käinud Hiroyuki ja Yu). Hommikul tuli välja aga, et yks neist on kaasa v6tnud ka s6bra :)

Meie kaaslased: Hiroyuki, Yu ja ylimalt tagasihoidlik aga armas Tomohiro


Ja meie ise ka...


Esimene tempel Kofukuji.




Lihtsalt metsavahel yhe pyhamu poole k6ndides oli väga palju hirvi. Tegelikult mitte ainult seal... Aga siin pildil teeb Yu yhega tutvust.


Igal pool myyakse spetsiaalseid kypsiseid, mida hirvedele söögiks anda. Ja kui sul neid olema juhtub, siis on hirved karjaga kallal :) Hirmu need loomad kyll ei tunne.


Pyhamu. Need kivist postid, mis vasakul all ööres paistavad, neid oli terve metsaalune täis. Pea igal nimi ka peal, kes selle kivi pyhamule kinkinud on..


K6ik meie sellesama pyhamu juures, esimene jalgade puhkamise hetk.


Hirvepark Nara moodi. On see loomaaed v6i inimesteaed?


Nunsikud hirvega tutvust tegemas :) Tomohiro ja Hiroyuki..


Selliselt teenivad osad Nara elanikud omale elatist. Mina ei tihkaks sellise vankruga s6ita, liiga kahju hakkab s6idutajast :(


Todaiji tempel. Värav.


Todaiji tempel ise. Maailma suurim puust ehitis.


Ysna koleda välimusega kuju, kel pidavat olema ravivad v6imed. Et kui on miski haigus v6i viga kyljes, siis tuleb h66ruda kujul seda kohta kehal ja siis endal sama kohta ja haigus paraneb...


Todaiji templi sisemus. Pole vist eriti näha kyll midagi, aga paremat pilti lihtsalt ei olnud v6imalik teha :( Suurim Buddha vasakul, tema kaaslane paremal.


Ja meie k6ik Todaiji templi juures. Ärge pyydkegi öelda, et need noormehed kenad ei ole!


Ja nii oligi jälle yks ilus päev möödas... Pidi minema koju 6ppima, aga tulemuseks oli piltide jälle ja jälle yle vaatamine. Oeh.

Nihonjin

Unustasin selle, et reedel algas jaapani yli6pilastel l6puks ka uus semester. Ja neid on kohe niii palju. K6ndisin reedel yksinda mööda campust ja tekkis vaikselt sotsiofoobiku tunne. Liiga palju korraga :D
Otsisin isegi söömiseks vaikse yksiku nurga yhe maja taga tee-äärekivil. Nii oli palju parem, kui et sadakond jaapani silma sinu söömist jälgivad. Uuuh..
Hiljem kui enam yksi ei olnud tundus palju julgem kohe ;)

rokk-öö

Nagu ennist kirjutatud, laupäeval oli minek Tetsuro kontserdile. Enne, hommikul, koristasime veel Kaisaga tuba ka. Nii ilusaks sai :D nyyd on pilte ka, aga veel ei pane siia, lihtsalt ei j6ua nendega nii palju tegeleda korraga..
Kontserdile läksime p6him6tselt 5-kesi. Alustasime Hirakatast 4-kesi - mina, Ene, Kaisa ja Rich, see sama, kelle juures reedel sai arvutimängu mängitud. Erilisi teejuhiseid polnud, ainult baari nimi ja fakt, et koht asub Osaka Loop-rongiliini Nishikujo peatuses. Aga kohale me j6udsime ja kui oleks rohkem väikseid silte osanud lugeda, siis oleks ehk päris baari ka yles leidnud, aga vähemalt tänavanurk oli 6ige, misjärel Tetsurole helistades ta lihtsalt yks hetk nägi, et me teisel pool ristmikku seisame.. Et Tetsuro oli meid enne kirja pannud, siis saime piletid 500 jeeni odavamalt :P Rahvast veidi ikka tilkus, kuigi metsikult neid just alguses ei olnud. Kahjuks pidi Hazard esimesena lavale minema, mis tähendas nö soojendaja staatust ja seda, et rahvast eriti palju kohale veel ei olnud j6udnud (algus oli muide kell 17)... Bände kokku oli ilmselt 6, kuigi t6siselt eristatavaid oli 5, niiet siiani on meil selgusetu 6 bändi olemasolu. St kas ikka oli v6i mitte, piletil igatahes on...?!
5 seltskonna liige, eestlane Meelis (kellega kohtusime esmaspäeval), j6udis kohale hiljem, tema Hazardi ei näinudki :(
Teistest bändidest jäi meelde rohkem yks 80ndate glämm-roki kollektiiv, kellel riided ka sellised et hoia ja keela. Pilti näeb ilmselt Kaisa blogist kunagi. Teised olid lihtsalt tavalised.

Enne kontserdi algust kohapeal. Mina harjutan heavy-metal-välimust :)
Vasakul Rich, paremal Ene.


Ja etendus algab... See kes seal lava peal on t6esti see sama meie s6ber! Kui uskumatu see ka ei tundund :) Ja ta oli suurepärane! Vaieldamatult parim bänd tol 6htul, kuigi ma poleks arvanud, et heavy metal niimoodi meeldida saab. Saab. Ja see ei olnud ainult minu arvamus...


Pärast seda kui lava ette läksime ja ta vahepeal meile ka laulis ;)


Hetk täis pinget. Kutt esines väga emotsionaalselt. Ja tema tume-tume-tume pruunid silmad m6jusid ka ysna k6hedust tekitavalt.


Peale kontserti oli k6igil k6ht tyhi ja läksime Osaka kesklinna poole, 6igemini Shinsaibashi piirkonda, kus välimaalased k6ige rohkem liiguvad (Ameerika kyla). Alguses oli vaikiv kokkulepe, et jääme ikka öösel ka Osakasse, aga l6puks jäi nii, et nii Rich kui Ene tahtsid Hirakatase tagasi minna. Meie Kaisaga nagu ei tahtnud eriti... Et midagi v6iks ikka ette v6tta. Tetsurost ei teadnud nagu midagi, tundus et ta ysna väsinud ja klubis käija ka ei ole, mulje jäi, et ta läheb ka koju. Aga v6ta näpust, kui Ene ja Rich ja Meelis olid rongi peale jooksutatud (tyybid jooksid vist kilomeetri v6i rohkemgi, tegelikult oli teine peatus palju lähemal...), sest aeg väga hiline ja viimane rong vähem kui poole tunni pärast Yodoyabashist minemas (2 peatust Midosuji liiniga), tuli Tetsuro tagasi ja ei kavatsenudki koju minna. :D
K6ndisime esialgu lihtsalt linna peal Ameerika kylas ringi. 6ppisime Kaisaga elutähtsaid s6nu nagu jinko ja manko (umm, kes tahab arvata mis need tähendavad?) ja muud head paremat..
Hmm.. kes teab seda, kuidas Itaallased klaasi t6stes terviseks ytlevad? jin-jin [tshin]. Aga Jaapani keeles tähendab see hoopis peenist!
Väga armas oli see, et seesama, ennist lava peal laulnud mees, oleks peaaegu kehast välja hypanud meie jaoks linna pealt wc-d otsides :D

Igatahes, peale m6ningast k6ndimist ja vestlemist tuli otsus mina karaokesse. Kes meist ei oleks tahtnud privaatkontserti?

Siin on see positiivne, et karaoke ei tähenda suure publiku ees taidlemist vaid maja, kus on hulganisti eraldi tube, kuhu ainult oma rahvaga lähed. Igas toas on telekas ja pult kust laule valida ja suured raamatud kust laule otsida ja mitmeid muid asju. Telefon, mille kaudu jooke v6i syya tellida jne.
Selline see tuba välja näeb. Antud hetkel ma "fännan" kuidas Tetsuro laulab.


Ja t6esti, ka mina laulan... auts.

Tegelikul 6nnestus mul korra isegi Tetsurot ennast yllatada ;) Lauldes Soundgardeni lugu "Black hole sun", tegin l6pus hevi-metal häält. Sellist kui nad väga k6rgelt laulavad. Tegelikult, isegi yllatusin, et nii hästi välja kukkus!

mmmm....

Karaoke kestis kella umbkaudu 2-6ni öösel..
Selle aja jooksul sai k6vasti lauldud ja Tetsurot kuulatud. Huvitav oli see, et meil k6igil oli ysna yks muusikamaitse! Vähemalt valisid k6ik ka teistele meeldivad laulud.. Välja arvatud 1 kord, kui laulsin Tetsuroga duetti Iglesias-Carey "Could I have this kiss forever"... Tema selle valis, kuigi kahtlen, et tallegi meeldib. Pigem mees testis midagi :D
Enivei, see kutt on hirmus mitmekylgne - on 6ppinud v6i räägib väga paljusid keeli (ka veidi ungarit, aga mina oskan rohkem ;) ), mängib kitarri, mingit puhkpilli ja on mänginud trumme. Häält kasutab sadat erinevat viisi, ja oskab mongoolia kurgulaulmist, ehk seda häält mis need teevad, kuigi viisi mängida VEEL ei oska.
Selline mees siis.

Peale karaoket tuli ette v6tta yhika-tee. Väsimus hakkas juba v6imust v6tma ka.

Hommikuses päikses Yodoyabashi peatuses, enne Hirakatasse viivale rongile ymber istumist. Mina ja minu telefon :) Väike mailivahetus Kosukega.



Ja allpool veel 2 pilti Yodoyabashi peatusest. See on Osaka ilus pool, graatsilised k6rged majad ja j6gi... ;)




Pärast istusimegi rongile ja s6itsime Hirakatasse tagasi.
Rongi peal oli suuri raskusi enda yleval hoidmisega, aga hakkama saime, peatust maha ei maganud.

Ja oligi yks ilus päev jälle möödas...

black hole sun, won't you come...

Laupäev oli vääga syndmusterohke ja vinge päev. AGA.. ma ei tahaks sellest ennem rääkida, kui saan ka pilte yles panna. Hetkel ei saa, mis tähendab, et laupäevaseid syndmuseid (kontsert, karaoke) saab lugeda ilmselt teisipäeval. V6i homme 6htul, kui blogger piltidega tänasest kiirem on.
Homme päeval on ees reis Narasse.. Ehk saab siis sellest ka pilte :)

Reede

Reedel magasin jälle sisse. Ahhh! Aga tundi j6udsin ikkagi 6igeks ajaks, mis sest et ainult 40 minutit enne tunni algust yles ärkasin ja k6igest 5 minutit enne seda kui oleks pidanud hakkama uksest juba välja astuma.. Loodan et see ei kordu just väga tihti!
Päeval käisime Enega Osakas mu fotoka järel, k6ik oli korras nyyd :) Ega me rohkem seal linna peal suurt kolistanudki, tulime tagasi. Pärast seda sai paar tundi p66natud, nii hea! Kusjuures pimedaks läheb siin niii vara. Juba kella 17 ajal on hämar ja 18st täitsa kottpime.

6htul läksin kylla 4. yhikasse, kus Richard, ameerika noormees, tegi spagette. Päris hea oli :) Rich on väga naljakas noormees, kes armastab shoppamist ja riideid. Ytleb ise, et on sydames lesbi ;) Pärast sööki läksime tema juurde yht arvutimängu mängima. Ei mäleta enam nime, aga tuleb jalgadega tabada nooli (yles alla vasakule paremale), selles järjekorras ja rytmis, nagu nad jooksevad taustaks olema muusika rytmis. Esialgu olime Enega ikka väga viletsad, aga järjest paremaks läks :) Rich ise oli juba aastase harjutamise järel päris osavaks muutunud!
Muud midagi, et väga vinge mäng oli.

Tänasest päevast on kaks olulist syndmust.
Esiteks sain oma esimese PÄRIS jaapani keelse k6ne. Hehe :) Tegelikult ei saanud ma kyll sellest kiirelt vuristavast neiust mitte essugi aru, aga kuna sain pihta et ta Olympusest, olin ysna kindel, et helistatakse selle t6tu, et mu fotokas parandatud on. Kysisin siis yle et, "dekimashita?" (mis tähendab umbes et "valmis?"). Vastus oli jaatav, lisaks järjekordne ports arusaamatut kiiret jaapani keelt. Mingil hetkel tajusin, et ta räägib asjale järgi tulemisest v6i vähemalt arvasin tajuvat. Ytlesin siis et "ashita kimasu" ("homme tulen") ja seegi kord sai lause nagu rusikas silmaauku. Naine ladus r66msalt "arigatoogosaimasu!" ("aitäh"), millest v6is järeldada, et just sellist lauset ta minult oodanud oligi.
Ainuke asi mis kripeldama jäi oli see, et ma olin ilmselt jaapanlase jaoks ylimalt ebaviisakas. Ei taibanud l6pus isegi "arigatoo"-ga vastata... Aga ma olin närvis!!!
Oeh :)

Teiseks kohtusin esimest korda oma kodukylastus-perega v6i 6igemini pere yhe liikmega. Kumi (neiu) oli väga lahe ja hakkamist täis, lubas jaapani keele ka selgeks 6petada ;) Eesti keelt sai talle ka natuke juba 6petatud!
Pere ise on suhteliselt ebatavaline, sest et juured on Koreast (Kumi vanavanemad tulid Jaapanisse) ja lisaks ei ole nende peres isa. On ainult Kumi, ema ja kaks venda.
Igatahes terve perega kohtumine saab teoks 25ndal septembril.
Ja aja sättimine kukkus ka suurepäraselt välja, kuna olin just sama kuupäeva peale m6telnud, Kumi samuti! :)
Aga juba järgmine kolmapäev läheme koos l6unat sööma. Tore!

Ja homme Osakasse fotoka järele ja ylehomme Osakasse Tetsuro kontserdile ja esmaspäeval Nara linnaga tutvuma.
Esmaspäev on siin respect to the aged päev ja pyha! Ja Narasse läheme Yu, Hiroyuki ja eeldatavasti ka Megumiga. Vähemalt loodan :)

täna oli väga tavaline ja vaikne päev. keegi pole mulle isegi telefoni-emaili saatnud! päeval sai ca 4 tundi p66natud ja nyyd tuleb jälle 6pida sest homseks on yht-teist teha...
muide hommikul magasin m6nusalt sisse, st hiljaks päris ei jäänud aga hommikusteks toimetusteks jäi ainult miski 15 mintsa. Mis tähendas et ei mingit hommikust dushi ega syya. Ja mis k6ige tähtsam ei mingit hommikuksplaanitud s6nade 6ppimist. Viimane tähendas aga seda, et pidin s6nade töös oma lollust näitama, st 10st 3 jäid päris vastamata. Tegelikult on hästi loll see, et on jaapani keelne s6na ja mäletan jummala hästi et see s6na oli ja et mis paralleele ma t6in et seda meelde jätta. Aga mis täpne tähendus oli, see on nagu pyhitud...!? Phäääh...

Eile saime kätte oma kauaoodatud pangakaardid ja pangaraamatud. Kusjuures - pangaraamatute sissekandeid täiendavad siin rahaautomaadid ;) Raamat on muidu ikka nagu pisike raamat, hulga pisikeste lehtedega. Pangakaart on aga väga vinge väljanägemisega. Roheline ja kuldsed tähed :D

Tahtsin seda ka veel rääkida, et jaapanlastel on siin elu ylimalt mugav. St k6ik p6hineb mugavusel, k6ik vajalikud käigud mida vaja teha on (bussis, automaadis, rongis vm) räägib automaane jutt ette ja taha. "pange kaart masinasse", "vajutage nuppu kui vaja väljuda" jne. Isegi kui autod pööret sooritavad siis m6ned neist räägivad: "keeran vasakule, pange tähele, keeran vasakule, pange tähele..."
Osad vetsupotid näiteks on sellised, mis ei ole lihtsalt potid vaid hulga funktsioonidega masinad, mis vajadusel lasevad muusikat, vajadusel soojendavad istet ja tuhat muud asja.. Samas, kui vetsupottidest rääkida, siis on peale n6ukaaega Jaapan esimene koht kus näen ilma pottideta kykitamise wc-sid, nagu täitsa normaalset asja. Tundub kummaline..
Mugavusest edasi rääkides ei saa mainimata jätta tohutut hulka joogi-, suitsu- jm automaate (vending machine). P6hiliselt muidugi joogiautomaadid on pea igal tänavanurgal ja mitmekesi koos. Osta saab erinevas suuruses erinevaid jooke, k6ige rohkem kyll vist erinevaid jahedaid teesid, mille maitsega mina veel ära harjunud ei ole.
Veel.. poed. Convinient store. 24 h lahti olev pisikene pood, kust saab osta pea yksk6ik-mida, on samuti popp ja leitav igast ymbruskonnast.
Well..?

Ohohhoo... Tundub, et minu s6pruskonda on tabanud abielubuum. Igatahes kallid ja 6nnitlused Kadri ja Viljar. :)

Tunnen end kuidagi petetult hetkel.. Nagu läheks k6ik minust mööda, nagu miski jätnuks mind elust k6rvale, sest see mis siin on ei ole nagu reaalsus. Ja päris reaalsust ei olegi vist enam...? Elu siin on iga päev nagu uni ja seal ei ole palju seda mis kutsub tagasi.

Aga see tunne läheb yle, ma tean ^_^

Natuke tänasest ka..
Jaapani keele tunnis 6ppisime viisakusverbe (honorific verbs). V6i 6igemini, MINA 6ppisin ja k6ik ylejäänud kordasid... aiaiai. Kusjuures, see on asi, mida olen nii palju kordi kuulnud raskeks peetavat. Kanbatte! Isegi 6ppej6ud tundus mulle kaasa tundvat.

Pesupäev oli ka. Ja tegelikult oman ka tänaseks kutset Osakasse, aga tundub, et seekord siiski mitte... Voodi tundub kutsuvam. Pealegi on homme test. Niu.

Kuulsin, et Eestis keerasid ilmad ära? Aga meil on ikka päike ja 30 kraadi :) mmmmmm...

Nyyd on k6ht nii tyhi, et pistan oma nina korraks kööki ja 6pin mikrolaineahju kasutamise ka ära..

Eile oli yks kummaline päev..

Juhtus nii, et fotoaparaadi kaas ei liikunud enam yks hetk eest täielikut ära ja pärast ei läinud enam tagasi ka. Ehk siis katki! Kowareta! Pidin jälle minema Osakasse, et teenindusse parandamisele viia (6nneks sai garantiileht kaasa!). Et Jaapani aadressid ei käi mitte tänavate vaid piirkondade järgi ja majade numbrid on ka aeg-ajalt väga kummaliselt, lisaks pole mul ka Osaka kaarti, siis tuli kohalik appi v6tta. Selleks korraks päästis abist välja Tetsuro ja selline ta ongi:

See esimesel septembril kohatud hevi-metali-mees.

Peaaegu oleks isegi oma jaapani keelega hakkamagi saanud, probleemi oskasin igatahes selgeks teha.. ja m6ned asjad sai veel räägitud, aga pikem jutt on puhas umbluu.
Nyyd on nii, et kui parandus valmis, siis helistatakse ja... aaaaaaah, et jaapani keeles!? jessas..

Ene tuli ka Osakasse kaasa, sest tahtis digifotokate hindu tsekata ja kui me seal parasjagu maja otsides ringi tuiasime (tegelt läks ikka metsikult aega, isegi Tetsurol...) helistas talle hetkel Jaapanis telgiga ringi rändav endine grupikaaslane, s6ber Meelis. No ja kuna ta oli parasjagu Osakas, siis saime temaga ka kokku :) Tetsuro ei tulnud enam kaasa, aga enne näitas ta meile veel muusikapoodi, mis oli täis igasuguseid instrumente, eriti just kitarre, ma ytleks et sadu.. Ja mis vahet neil k6igil on seda ma ei saanudki pihta.

Meelisega käisime k6igepealt söömas ja millegipärast tekkis mul idee Kosuke ka ringi uitama kutsuda, et Meelis m6nd kummalist Jaapani tyypi ka näeks v6ibolla. Veidi hiljem Kosuket oodates ja teepervel istudes pälvisime kahe mööda jaltava Poola noormehe tähelepanu, hiljem tuli välja, et olid kihla vedanud, et kas me oleme ka v6i ikka ei ole Poolakad :D

Kosuke, Ene ja Meelisega istusime päris hilise ajani yhe Hispaania restorani ees "välikohvikus" ja ajasime juttu (+ j6ime mullidega veini). See on lihtsalt väga kummaline, kuidas yks Jaapanlane v6ib olla avameelne (ja mitte ainult seda) :D Kosuke räägib vabatahtlikult seksist, dickist ja paljust muust, vastupidiselt Jaapanlase stereotyybile, mis on reserveeritud ja kinnine. Hmm.. aga sellel teemal tahan ma kunagi pikemalt peatuda.

Igatahes, kuskil 23 paiku m6tsime, et peaks ikka hakkama kodu poole ka tagasi astuma, muidu ei saa yldse s6ba silmale. Istusime poole 12 ajal rongile aga rong juhtus olema veidi vale rong. Tähendab, selline, mis meie peatuses ei peata, ja kuigi sellist on 6 erineva sordi sees ainult 1 ja ma olin enne täitsa kindel, et absoluutselt k6ik meil ka peatavad, siis hakkas asi siiski imelik tunduma, kui pika vahe vahe järel, kui oleks pidanud tulema Hirakatashi, tuli hoopis muu peatus. Väga v66ra nimega pealekauba, tähendab, mitte nagu Osaka tee peal. Päris kindlaks saime siis, kui j6udsime juba Kyotost tuntud Shijoo peatuseni. Ai. Öö Kyotos veetmine ei tundunud eriti ahvatlev... Vahetasime siis rongijaama politseiniku abiga platvorme, et Hirakata sunda tagasi saada. T6sine 6ud tuli siis, kui teisel pool olev politseinik ytles, et Hirakatasse enam ei lähegi midagi!! Tuli välja siiski, et mitte päris EI LÄHE, vaid ei lähe Hirakata-shi peatuseni, l6petab 3 peatust enne, Kuzuhos. Mitte et need peatuste vahed väikesed oleks siin...
K6ige shefim oli see, et pidime 20 jeeni piletile veel otsa maksma, sest olime ju ostetud kaugusest kaugemale s6itnud :D Hea, et nad ei arvesta siin, sest et me Kyotos ka ära käisime ;)

Kuzuho jaamas tsekkasime veidi kaarti ja sai selgeks, et linn on ikka sama, Hirakata. Samas seda, kus meie yhikas v6iks olla, ei olnud aimugi.. Hakkasime kaardi järgi mingis suunas lihtsalt astuma ja k6ik. Kui kaardi pealt nähtud osa ära l6ppes, tundus paslik kuskilt abi kysida. Sattusime 24h lahti oleva poe juurde (Lawson) ja läksimegi abi paluma. Seleks ajaks olime k6ndinud juba ca 30 minutit. Vanem mees, kellelt alguses juhtnööre kysisime, kutsus noorema kuti appi. See oli kyll vinge poiss :) Kah KG yli6pilane ja seletas k6ik suurepäraselt ära, lisaks paljundas oma raha eest raamatust kaardi ka! Nunsik. Ahh.. seda kaa, et seal poes käis kogu jutt jaapani keeles ;)
Astudes juhtnööre pidi kodu poole, nägime nii m6ndagi kummalist.. Näiteks autosid, mis ehitud nagu pyhadejänku v6i lapsevanker v6i lemmikloom. Ma ei saanud lihtsalt seisatamata jätta.. Ja näiteks kukk, kes keset pilkast pimedust ja keset linna l6pmatult kires.. Öös on asju eksole!
Kogu teekonna vältel ei suutnud me tuju siiski langeda, kuigi k6ndisime kokku 2 tundi. Minu meelest väärt kogemus ja 2 tundi, mida meenutada ka ;) Et kunagi pidi see ju juhtuma, et rongidega just nii hästi ei lähe kui peaks.. Kui k6ndisime kodu poole, otsides poe-noormehe kirjeldatud märke, kust ära pöörama peab, siis tegi nalja see, et kutt oli maininud esimese teejupi läbimise ajaks 23 minutit. Ysna täpselt, mis? Igatahes edasi k6ndides ja m6istatades, kas märgid on ikka veel ees, v6i oleme juba mööda k6ndinud, vaatasime kella, tehes järelduse - ei, me oleme k6ndinud ainult 18 minutit, 5 on veel ees ;) Järelikult ei ole möödas...

Nations party and wild night in Osaka

Laupäeval sai teoks see, millest varem juba rääkinud olen. Eesti-tyrgi söökide pidu, lisaks jaapani toitu ka ja austraallasi kes lihtsalt seltskonda elavdasid... See on ammu juba teada et jaapani toidud k6igile siin peale lähevad, aga eesti kama oli ka päris popp, eriti yks austraallastest fännas täiega :D
Meie Enega tegime kartulisalatit, et nagu on enamvähem Eesti asi ja on enamvähem v6imalik siin saadavatest asjadest kiiresti kokku panna ka. Kuigi kartulid olid kahtlased (keesid ymbert koore lahti aga keskelt jäid tooreks) ja kurk ei olnud päris nagu kurk vaid kurgi ja k6rvitsa vahepealne ja hapukoort kui sellist asendas nende keeles jogurt, sisu poolest meie hapupiim, siis l6pptulemus ei olnudki päris hull. Jaapanlastele meeldis väga ja tundus et ka teised polnud vastu :)
Istusime Seminar house I ehk minu yhika lounge-ruumis.


tyrklane Mart, jaapanlanna ? ja austraallane Ash.


Lätlanna, tema boyfriend austraallane (see kellele kama peale läks) ja 3 jaapanlannat.
Piltidelt on osa osalejaid veel puudu ka..


6htul, peale söökide maitsmist, läksime Osakasse. Kosuke (hingesugulane) oli Kaisat pidusse kutsunud ja tutvuse poolest läksime meie Enega ka ;) Kokku saime Osaka sydames Shinshaibashi raudtee(metroo)jaama juures.
K6igepealt klubi Savannah, kus Kosuke s6brad pisikese kontserdi andsid. Muusika vinge ja koht ka päris tipp-topp.
Bänd on siin: vasakult trummide taga ja teine kollase särgiga on need Kosuke s6brad. Seda ma yldse ei hakka rääkimagi et mis jutte ma nende k6igi kohta ei kuulnud...





meie kolm

Savanahhist edasi läksime kuskile natukeseks lihtsalt istuma ja siis päris edasi tantsima :) Klubi oli vinge, muusika enamjaolt rokk ja rahvas vaba. Peale 1 veidriku ei hoolinud keegi sellest kuidas teistele muljet jätta, k6ik elasid ennast lihtsalt tantsides välja..
Keset tantsusessiooni:


Peo l6pus tegin sellise tyki, et suudlesin yht noormeest p6sele. Tundus kuidagi 6ige hetk ja koht olevat, vaevalt, et seda yldse p6hjendada v6i seletada saab. Oli nagu aitähh, lihtsalt veidi huvitavamal moel. Noormees oli pidevalt meie lähedal tantsinud ja seltskonnale silma visanud, tantsis päris hästi teine ka.. Miks ka mitte?


Jäätykiga kiusamine. Kosuke ja mina.

Need järgmised kaks pilti on Osaka korterelamu 14 korruselt. Ja mis siis et maja hirmus k6rge ja korruseid palju, siis enamus ymerkaudsetest majadest on sama k6rged v6i k6vasti k6rgemadki...
Vot sellises kohas elab yks jaapani poissmees.

Kyoto ja Kinkakuji tempel // 3. sept

Kyoto kesklinn ja nn j6gi, kus vett kyll vähe (vastupidiselt j6e k6rval voolavale kanalisatsiooni-kaevule) aga välimus päris lahe. Eriti astmed ja kiviblokid iga m6ne aja tagant.
Olulised siin pildil on ka mäed, sest need v6ivad siin teinekord hinge neelata. Ja mägesid on ymberringi kuhjaga :)


Kyoto Imperial Palace' park v6i osa sellest. Nägime väga vähe, sest see ei olnud päeva p6hisihtpunk.


Samas pargis, pildil on ilu k6vasti varjutatud.


Kalad sealsamas vees, mis ylemisel pildil näha. Ja nad tulid selle peale, et silla peal inimesed k6ndisid. Natuke teises kandis samas tiigis ujusid kilpkonnad ka ;)


Kinkakuji templi ees olevad puud. Kuidas nad kyll selle kivi sisse kasvanud on???


tempel ise, vaevalt et vajab kommentaare...?


Ilu, puhas ilu.
Loodus on seal fantast.


Tempel natuke k6rgemalt ja kaugemalt. Tegelikult on see lihtsalt armas pilt :)


Need putukad tekitasid pinget esimesed 1,5 nädalat v6ibolla, enne kui l6puks päris ära nägime.. Aga myra, mida nad tekitavad, on hämmastav - nagu sada ristikut yhe korraga v6i nii. umm.

Yldiselt on siin nii, et inimesed, majad, teed ja autod on siin väiksemad, aga k6ik ylejäänud asjad hämmastavalt suured. Nagu need putukadki, v6i see ämblik. Kurgid, tomatid, pirnid, virsikud jne jne jne.


Niimoodi mälestatakse surnud last. Ja p6ll on neil kaelas selleks, et seal, kuhu see laps läheb pärast surma, oleks tal hea syya ;)