vahepealne elu

Eelmisel kolmapäeval, sealt kus jutt pooleli jäi, oli siis Ene synnipäev :)
Siin me siis oleme, k6ik 4 ja 6nnelik synnipäevalaps keskel:


Neljapäeval 6nnestus teha pl6ks koos Ianiga. See eesti juurtega nunsik ameeriklane noh. Minu välimust palun ignoreerida, ma ei näe just parim välja, aga eks Ian ongi p6hiline ;)


Neljapäeval sai alguse yks väike segadusepundar, sest lisaks varasemale Kosuke kutsele Osakasse 6htust sööma (mille aktsepteerisin teisipäeval vist) tuli ysna ootamatu kutse koos Osakas välja minna ka Tetsurolt. Ju ma l6in verest välja sest peale seda kirja polnud mul enam tuju kuskile minna... Korea restoran Kosukega ja muusikateema6htu Tetsuroga olid m6lemad toredad :) Kuigi.. need jaapanlased on natuke liiga mitte-jaapanlased, yks liiga ameerikalik, teine euroopapärane. Hmm.
Nii tahaks pugeda päris ehtsa jaapanlase hingeellu ;)

Pyhapäeval oli kokku lepitud kodukylastus. Saime Kumiga Hirakatashi raudteejaamas kokku ja läksime k6igepealt Fushimi inari pyhamusse (shrine). Pyhamu on natuke templist erinev ja tavaliselt sisaldab palju väravaid, selliseid nagu siin all pildil see esimene on.


Pyhamus on muidugi teisi ehiti ka ja kui meie sinna sattusime, siis yhes majas käis parasjagu miskisugune teenistus. Päris huvitav :)

Fushimi inari pyhamu on teistest eriline selle poolest, et siin on väravaid isegi metsikult palju. Silt näitas 1000ndet, aga tuhat oli neid v6ibolla juba 1/5 tee peal. Kes teab, igatahes metsikult. Pyhamu hoonetekompleks oli ainult mäe jalamil, kuid edasi läks tee tihedalt väravaid täis topitult. Osad suuremad, osad väiksemad, aga igayks jalg jala k6rval. Niimoodi (keskel Kumi):


Iga natukese aja tagant tuli plats palvetamise koha ja jala puhkamise kohaga. Samas.. ega igal pool tasuta jalga puhata ei saanud, tuldi kohe juurde, et kui ei telli, siis v6ite lahkuda. Mäest yles ronida oli kohutav ja me kumbki ei oleks uskunud et see on nii pikk tee. Aga alla ei tahtnud anda, sest kui juba minna, tuleb päris yles ronida. Pärast on halvem kahetseda, et oleks ikka v6inud... Ja yles me l6puks j6udsime ka :) Kokku vist umbes tund ja natuke peale, v6ibolla 45 minutit ylesmäge ja 25 alla v6i nii. V6ibolla veel rohkem, aga isegi allatulek oli raske! :D

Selline vaade Kyotole avanes kuskilt poole mäe pealt. Ja milline pettumus - ylevalt ei olnudki midagi näha, ainult puud ymberringi...


Peale pyhamus tuiamist vaatasime veidi kesklinnas ka ringi, proovisin creppi (prantsuse söök?), muna ja kana ja juust 6hukese saia sees. Mmmmm...
Ja siis näitas Kumi mulle tyypilist Kyoto noorte meelelahutust - pildimasinaid, kus lähed boksi sisse ja siis teeb masin pilte ja pärast saab neid pilte joonistustega täiendada. Teadsin, et see on popp, aga päris lahe oli ise ka proovida ;) ja pildid tulid ka nunsikud välja..

Igatahes varsti läksime siis Kumi juurde koju ja kohtuma ylejäänud perega. Ma olin nii närvis! Kuigi pere oli hästi vahva :) Olid harjutanud inglise keeles k6ik kuidas öelda mis nende nimi on ja et kutsu mind niimoodi :D Näitasin raamatut Eesti kohta ja rääkisime natuke juttu ka. Muide, peale Kumi ei räägi peres teised inglise keelt, vennad natuke, aga mitte just märkimisväärselt.. Hea v6imalus praktikaks! Ja siis sai proovitud korea rahvusriideid, mida pulmas ja nii kantakse. Vau, milline kogemus! Siin need riided ongi ja vennad ka. Eks ole ju nunsikud :)

Aga kes oskaks pildi järgi arvata kui vanad mu vennad on? Hehee... vasakpoolne on 17 ja teine 12.

Hiljem istusime 6htusöögilauda, tehti okonomiyaket. Ja ma olen selle suur fänn! Pildil on valmis okonomiyaked just laual kypsetatud. Niimoodi see käibki, et nina ees kypsetatakse.


Peale söömist ja umeshuu (ylihea ploomiviin) mekkimist sai veidi kaarte mängitud ja kooki maitstud. ja siis Kumiga vesteldud, tasuta loeng Eestist, nagu ta seda täna nimetas :D
Järgmine kord on oodata barbeque'd ja siis v6tan kaasa ka kama ;) Loodetavasti on siis rahulikum ja 6dusam tunne, sest seekord olin ikka liiga pinges. Esimest korda täitsa v66ras majas, kus ei tea kuidas astuda ega olla.. Ega ma koha peal ei saanudki niiväga aru, et närvis olen, aga järele m6eldes tundub kyll, et jah - olin.
Ah seda ma vist ytlesin, et mu pere Korea perekond on? No tegelikult on ilmselt Korea riiete järgi ka aru saada.. Mina olen igatahes rahul, et just sellesse peresse sattusin ja Kumile meeldis ka, sest ta poleks mitte ameeriklast tahtnud.. Liiga igav ;)

Muide, rongiga 6htul Hirakatasse tagasi s6ites nägin mustaks v66batud varbakyyntega kutti. Oli teine muidu päris kena, aga need kyyned ajasid kyll hirmu nahka. Tegin teisest isegi salaja pilti :)