Eile oli yks kummaline päev..

Juhtus nii, et fotoaparaadi kaas ei liikunud enam yks hetk eest täielikut ära ja pärast ei läinud enam tagasi ka. Ehk siis katki! Kowareta! Pidin jälle minema Osakasse, et teenindusse parandamisele viia (6nneks sai garantiileht kaasa!). Et Jaapani aadressid ei käi mitte tänavate vaid piirkondade järgi ja majade numbrid on ka aeg-ajalt väga kummaliselt, lisaks pole mul ka Osaka kaarti, siis tuli kohalik appi v6tta. Selleks korraks päästis abist välja Tetsuro ja selline ta ongi:

See esimesel septembril kohatud hevi-metali-mees.

Peaaegu oleks isegi oma jaapani keelega hakkamagi saanud, probleemi oskasin igatahes selgeks teha.. ja m6ned asjad sai veel räägitud, aga pikem jutt on puhas umbluu.
Nyyd on nii, et kui parandus valmis, siis helistatakse ja... aaaaaaah, et jaapani keeles!? jessas..

Ene tuli ka Osakasse kaasa, sest tahtis digifotokate hindu tsekata ja kui me seal parasjagu maja otsides ringi tuiasime (tegelt läks ikka metsikult aega, isegi Tetsurol...) helistas talle hetkel Jaapanis telgiga ringi rändav endine grupikaaslane, s6ber Meelis. No ja kuna ta oli parasjagu Osakas, siis saime temaga ka kokku :) Tetsuro ei tulnud enam kaasa, aga enne näitas ta meile veel muusikapoodi, mis oli täis igasuguseid instrumente, eriti just kitarre, ma ytleks et sadu.. Ja mis vahet neil k6igil on seda ma ei saanudki pihta.

Meelisega käisime k6igepealt söömas ja millegipärast tekkis mul idee Kosuke ka ringi uitama kutsuda, et Meelis m6nd kummalist Jaapani tyypi ka näeks v6ibolla. Veidi hiljem Kosuket oodates ja teepervel istudes pälvisime kahe mööda jaltava Poola noormehe tähelepanu, hiljem tuli välja, et olid kihla vedanud, et kas me oleme ka v6i ikka ei ole Poolakad :D

Kosuke, Ene ja Meelisega istusime päris hilise ajani yhe Hispaania restorani ees "välikohvikus" ja ajasime juttu (+ j6ime mullidega veini). See on lihtsalt väga kummaline, kuidas yks Jaapanlane v6ib olla avameelne (ja mitte ainult seda) :D Kosuke räägib vabatahtlikult seksist, dickist ja paljust muust, vastupidiselt Jaapanlase stereotyybile, mis on reserveeritud ja kinnine. Hmm.. aga sellel teemal tahan ma kunagi pikemalt peatuda.

Igatahes, kuskil 23 paiku m6tsime, et peaks ikka hakkama kodu poole ka tagasi astuma, muidu ei saa yldse s6ba silmale. Istusime poole 12 ajal rongile aga rong juhtus olema veidi vale rong. Tähendab, selline, mis meie peatuses ei peata, ja kuigi sellist on 6 erineva sordi sees ainult 1 ja ma olin enne täitsa kindel, et absoluutselt k6ik meil ka peatavad, siis hakkas asi siiski imelik tunduma, kui pika vahe vahe järel, kui oleks pidanud tulema Hirakatashi, tuli hoopis muu peatus. Väga v66ra nimega pealekauba, tähendab, mitte nagu Osaka tee peal. Päris kindlaks saime siis, kui j6udsime juba Kyotost tuntud Shijoo peatuseni. Ai. Öö Kyotos veetmine ei tundunud eriti ahvatlev... Vahetasime siis rongijaama politseiniku abiga platvorme, et Hirakata sunda tagasi saada. T6sine 6ud tuli siis, kui teisel pool olev politseinik ytles, et Hirakatasse enam ei lähegi midagi!! Tuli välja siiski, et mitte päris EI LÄHE, vaid ei lähe Hirakata-shi peatuseni, l6petab 3 peatust enne, Kuzuhos. Mitte et need peatuste vahed väikesed oleks siin...
K6ige shefim oli see, et pidime 20 jeeni piletile veel otsa maksma, sest olime ju ostetud kaugusest kaugemale s6itnud :D Hea, et nad ei arvesta siin, sest et me Kyotos ka ära käisime ;)

Kuzuho jaamas tsekkasime veidi kaarti ja sai selgeks, et linn on ikka sama, Hirakata. Samas seda, kus meie yhikas v6iks olla, ei olnud aimugi.. Hakkasime kaardi järgi mingis suunas lihtsalt astuma ja k6ik. Kui kaardi pealt nähtud osa ära l6ppes, tundus paslik kuskilt abi kysida. Sattusime 24h lahti oleva poe juurde (Lawson) ja läksimegi abi paluma. Seleks ajaks olime k6ndinud juba ca 30 minutit. Vanem mees, kellelt alguses juhtnööre kysisime, kutsus noorema kuti appi. See oli kyll vinge poiss :) Kah KG yli6pilane ja seletas k6ik suurepäraselt ära, lisaks paljundas oma raha eest raamatust kaardi ka! Nunsik. Ahh.. seda kaa, et seal poes käis kogu jutt jaapani keeles ;)
Astudes juhtnööre pidi kodu poole, nägime nii m6ndagi kummalist.. Näiteks autosid, mis ehitud nagu pyhadejänku v6i lapsevanker v6i lemmikloom. Ma ei saanud lihtsalt seisatamata jätta.. Ja näiteks kukk, kes keset pilkast pimedust ja keset linna l6pmatult kires.. Öös on asju eksole!
Kogu teekonna vältel ei suutnud me tuju siiski langeda, kuigi k6ndisime kokku 2 tundi. Minu meelest väärt kogemus ja 2 tundi, mida meenutada ka ;) Et kunagi pidi see ju juhtuma, et rongidega just nii hästi ei lähe kui peaks.. Kui k6ndisime kodu poole, otsides poe-noormehe kirjeldatud märke, kust ära pöörama peab, siis tegi nalja see, et kutt oli maininud esimese teejupi läbimise ajaks 23 minutit. Ysna täpselt, mis? Igatahes edasi k6ndides ja m6istatades, kas märgid on ikka veel ees, v6i oleme juba mööda k6ndinud, vaatasime kella, tehes järelduse - ei, me oleme k6ndinud ainult 18 minutit, 5 on veel ees ;) Järelikult ei ole möödas...