Olla extension-student siinsamas kohas on tegelikult miski hoopis teine kogemus. Näha k6iki neid uusi, kes ei tea mis toimub ja kuidas asjad tegelikult käivad. Ja tuleb meelde, et kogu see registreerumise-loterii ja registreerumine ja campus ja muud asjad olid sygisel täielik mystika. Ja näiteks see, et ma ei saanud aru, kuidas rahvas juba esimesel nädalal jalgratastega ringi s6itis, et ei ole ju v6imalik et k6ik on juba nii ruttu omale ratta ostnud?!?!? Hehh, siis ma veel ei teadnud, et järgmise semestri alguses olen ise see, kes kohe algusest peale ratastel ringi tuhiseb :) Ei teadnud, et rattaid ka yle vaheaja hoida saab...
Ja extension-staatus on midagi, mis eraldab sind ylejäänud massist, nemad seda ei tea, aga sina tead. Ja teised extensionid teavad ka. Oleks nagu kommuun kommuuni sees, mingi eraldav barjäär, mis ei pane meeleheitlikult uusi tuttavaid otsima ja k6igiga suhtlema. Sotsiaalses m6ttes ebamugav, sest ega teised sinu juurde ka niisama lihtsalt ei tule...

Praegu on yhikas poole v6rra rohkem rahvast, kui tavaliselt, orientatsiooniperiood. J6le palju kisa ja kära ja ega praegune tuba ka selles suhtes k6ige parema koha peal ei ole. Koridoris räägitud jutt on väga hästi tuppa kosta ja näitkes eile v6i yleeile toast välja minnes kostus yle-koridori-toast "Come in!" ;)

Tegin päeval yhe heateo ka. Yks uutest tydrukutest oli unustanud yhikasse paberid, mida on vaja et ainetele registreeruda ja kuna meil registreerumine loteriil t6mmatud numbrite järjekorras, siis tema kord hakkas vaikselt kätte j6udma. Aga vaja yhikas ära käia, mis jala on nii 20 minuti kaugusel, kokku siis 40. Ai-ai. Hädas, kysis neiu mu jalgratast laenuks. Laenasingi. Nime kysisin ja nägu oleks ka niikuinii meelde jäänud, niiet erilist riski sellega ei olnud, ainult, et kui politseile oleks v66ra jalgrataga vahele jäänud, siis temal endal oleks probleeme tulnud. 6nneks oli k6ik korras ja paberid said 6igeks ajaks ära toodud. N6nna :)