eelmine s6na pidi jääma kyll sel aastal viimaseks, aga mul on veel 3 asja öelda...

1) Pühapäev oli viimasele päevale sobivalt eriline. Tänud festivalile (rokkis täiega! ja raha anti ka pluss söök ja pidu korraldajatele peale festivali... muide, kui ma suvel tagasi tulen on sellest võimalik videot ka näha) ja Tomile, kellega peale festivali koos Hirakatasse tuterdasime ja Starbucksis festivalilt tuttavate kreiside japside Kazuki, Kuniyoshi ja Victory (mis iganes see jaapani keelne nimi ka ei olnud, tähendus on võit) karaokeplaanidesse kaasa haardusime. Koos Tomiga sai nii mõnigi eriline laul lauldud ja kurb oldud ja kah meiega karaokes olnud Bulgaaria butterface' (k6ik on ilus but her face - nimi Jonathanilt) üle nalja heidetud :)

2) Lend tagasi rokkis ka. Kui pool tundi oli esialgsest väljumisest möödas, teatas piloot, et probleeme on ja me keerame otsa tagasi. Nonii, tunnike kütuse kulutamist, et maanduda saaks ja olimegi Kansais tagasi. Probleemiks ilmselt ratta või ratta katte mitte sulgumine, vähemalt tundus, et sellest räägiti.. Parandus kestis keskeltläbi 3 tundi, kusjuures piloodi suht väriseval häälel öeldud sõnad peale seda väärivad vähemalt mingisugustki auhinda - "Seems that problem has been repaired." Ehk siis oleme kindlad, et nüüd korras on või ikka päris ei ole...???
Aga tänu hilinemisele 5 tundi (lennukis 10 tunni asemel 15), saime öö veeta Soome lennujaamahotellis :) Ja nautida veel kaht söömaaega Finnairi rahade eest!

3) Siin on juba ühe päeva jooksul olnud küll ja küll asju, millest puudust tunnen.
normaalne liiklus
lumevabadus (no sellist sombust ilma ma küll ei taha)
joogiautomaadid (Soomes üks oli, aga see ei tahtnud midagi anda, veel vähem, isegi mu raha ei tahtnud võtta)
fakt, et võid ühiskondlikku vetsu minnes oma pagasi rahulikult keset eelmist ruumi jätta (või peaaegu et kuhu iganes)
kombini (ehk mugav pood) kust näljas mõne saia haarad
kuum tee pudelis
teenindajad, kes ei turtsu, kui neid "tülitada"
õhukonditsioneer, mille koju tulles sisse lükkad ja tuba paari minutiga mõnusalt soe on
...
...

et niimoodi siis.

Aeg vahelduseks koju tulla. Järgmised ca 31 päeva v6ib mind Eestimaa pinnalt leida :)

Ah... ja uus jutt uuel semestril.

Homme on viimane päev ja päris huvitav viis sygissemestri l6petuseks ilmselt :) Osaka regiooni rahvusvaheliste tudengite muusikafestival. Erinevate ylikoolide vahetusyli6pilased tulevad kokku, laulavad, mängivad pilli. Ja meie ka Enega. Laulame. Sel korral siiski suures grupis, koos paljude erinevate inimestega. Aga siiski ja jaapani keelset laulu ka. Orange range "Kizuna". Esimene lugu, mida Orange Range'lt kuulsin :)

Ene valmistatud spagetid, neljas Seminar House, spagettide söömine p6randal ("mäss" selle vastu et söögiruumis kylastajad viibida ei v6i) kuni liiga kylmaks läks, Tomi naljad ja jutt, kaardimärg, s6brad, kes on ja s6brad, kes on läinud, aga kes ikka ja jälle meelde tulevad... K6ik mida vaja, et oleks hea olla :)

Ja isegi imestan, j6ulude lähenemine on siiani väga meeldiv.. Ei mingit peale surutud melu, ega midagi. Rahu.

やった！
"We are happy to inform you that your application for extension of stay for the spring 2006 semester has been approved."
Et siis... läkski nii :)

Ahjaa.. et selline on sygis siin. See lillepilt on tehtud kuskil novembri l6pus. Siis kui viimati Kumi juures käisin :)

Pole ammu kirjutanud siia ja tundub, et ei oskagi enam...

Viimane nädal on olnud puhkus ja lylitumine Eesti ajale. Well, viimast mitte nyyd just ette kavatsetult, aga siiski. Eks näis, kas suudab seda rezhiimi pidada :D

Reedel, 9. dets - Austraallaste farewell-pidu Osakas, Shinsaibashi Izakayas. Meeletult rahvast, söök oli muidugi hea (tabe- ja nomihoodai, mis tähendab söö ja joo kui palju jaksad), aga liiga palju rahvast on liiga palju rahvast. Kui istud kellegagi yhes lauas, siis oled justkui blokeeritud, kuigi lauaseltskonna yle ei saa kurta :) Peale seda läksime oma p6hilisse baari, Cinquecentosse, saime kokku Beniga ja ca 10 minutiks Marinaga ka, sest tema oli pähe v6tnud viimase rongiga tagasi minna.. 6htu oli lahe, palju naeru ja toredaid inimesi, hiljem m6ni aeg karaoket ja siis koju..
Laupäeval, 10. dets - Thomase ja Nathani pidu karaokes, koos hulga umeshuuga - ploomivein, nagu nad seda kutsuvad. Väga hea, kuigi ylimagus värk. Enne karaoket veidi kaardimängu ja 6htusöök lähedal asuvas okonomiyaki-kohas, millest sai alguse 3 päeva kestnud okonomiyaki-dieet :D Enam ma seda vist eriti näha ei taha... Karaokes oli tervelt 3 ruumi meie yhika seltskondi, niiet toast tuppa hyppamist jätkus rahval kyll. Ja mina olin väga r66mus kuna Thomasele meeldib ka Oasis ja koos temaga sai uusi, milles-ma-nii-kindel-polnud lugusid proovida. Sheff!

Pyhapäeval, 11.dets - viimane tuur Kyotosse koos Marina ja co-ga. St mingis m6ttes Marina reisule saatmise kogunemine. Käisime öises Kyomizuderas (sama tempel Kyotos, kus käisin esimesel nädalal) ja teel tagasi istusime okonomiyaki-restokas. Öine tempel on väga vinge, tuled metsa sees ja tuledes Kyoto :)
Eile sai jälle Ene arstiga söömas käidud, seekord Hirakatast veidi eemal, Koorienis. S6ime kerakala. Kala mis pidi olema vääääga myrgine, aga kui proff myrgip6iekese eemaldab on k6ik ok. No oli proff kyll, k6ik elame :) Kala ise oli suurepärane. Oleks sööma jäänudki!

Ja kui nyyd rääkida detsembri esimesest nädalavahetusest, siis reedel, 2. dets oli karaoke-plaan Nathani ja Thomiga, aga kuna kokku saamisega läks natuke nihu (Thom ja Nate j6udsid meie yhikasse minut-kaks peale meie lahkumist, siis j6udsime karaoke kohta ja ootasime seal, kuni taipasime, et v6iks jaamast ka uurida, äkki nemad ootavad seal. noo ootasidki, aga kui me jaama uurima läksime, siis olid nad just minut-paar enne kadunud...), siis l6petasime karaokes ainult 3-kesi. Kuigi kurb oli see, et poisid tulemata jäid, siis karaoke ise oli väga tore ja laulude nimekirjas oli pidevalt palju palju lugusid..
3. dets karaoke meie tyypilise seltskonnaga, Kaisa, Ene, Marina, Hiroyuki, Takeshi, Jackie ja Sarah.. ja enne karaoket veidi hängimist meie toas + okonomiyaki lähedal asuvas kohas.

Niimoodi siis. Väga palju karaoket viimasel ajal, aga see on koht kus Jaapanis p6hiliselt peod toimuvad ja l6bus on ka!

Täna ehk Kappa-sushi ja homme see päev, kus ametlikud teated tulevad. Ehk siis - homme tripp kooli..

Laupäevasel karaokel "ära saadetud" inimene(inimesed)...

Yee, kes jääb. Nathan, kes läks täna. Ja Thomas, kes läheb 23ndal. Kaks viimast kevadel enam tagasi ei tule...

Kvaliteetaeg.

Kell on 5.41 ja me tuleme karaokest.
Inimesed lahkuvad, pisarad, kallistused, viimase-6htu-värk... Why the hell?

Playpeni finaal 26. november

26. novembril oli meie lemmiklubi l6pupidu. Playpen pani uksed kinni, et yhe jutu järgi enam yldse mitte eksisteerida, teise jutu järgi avada end uuel aastal teises kohas ja kolmanda jutu järgi avada samas kohas teine klubi. Mine v6ta kinni mis tegelt juhtub...
Igatahes tol nädalavahetusel oli plaanis a) 6ppida ja b) pyhapäeval minna Kyotosse peresse c) säästa raha, mist6ttu minu jaoks kippus pidu veidi ylearune olevat. Plaanisin mitte minna, aga tahtmine oli suurem. Siis plaanisin viimase rongiga tagasi tulla, sest kuidas ma lähen peresse, kui öö otsa magamata. Paljud meist plaanisid sama, aga r66m oli suur kui k6ik jäid.
Mina ei suutnud ära öelda viimasest peost, sest rohkem ju enam v6imalusi sinna minna ei ole! Ja kusjuures, mu 6de tuli ka hoopis peole, niiet isegi pere probleem sai osaliselt lahendatud...

Cinquecento

Ben, Kumiko, Nami, Sarah (Ameerika)


lihtsalt hetk. rahvas peaks k6ik tuttav olema ;)


meie


selline on Cinquecento baarmänide särk! ja see on tegelt yks väga lahe baarmän, kuigi tegelt on nad k6ik seal väga lahedad..


Jacky (Inglismaa, juured siiski Hiinas), Kumiko, Nami. Pilt on lahe, sest pildi tegemisega samal ajal, tuli teise kaamera värk.


Ben ja Hiroyuki


Karjuvad tydrukud


Kaisa ja Hiroyuki


Playpen

Tantsup6randal. Iga kord kui me Playpeni j6uame, siis on tansup6rand tyhi ja nii kui me oleme kohale j6udnud ja tantsimist alustanud on teised ka kohal. Naljakas. Seekord oli rahvast metsikult, eriti ei saanud liikumagi... Ikkagi viiane pidu ja puha. K6ik Cinquecento baarmänid ka pidutsesid, sest nii m6nigi neist on Playpenis ka tööl. Ja yleyldse oli rahva sees palju nägusid keda juba varem ka nähtud :)


Segasummasuvila. Minu vasakul kyljel Kumi, kes j6udis kohale Playpeni ajaks.


Ja siin ta ongi, minu 6eraas, Kumi-chan. (vasakul Ben)


Hiroyuki ja mina. Enam ei mäleta milles asi oli, vb lihtsalt naersin k6vasti ;)


;) lihtsalt suvaline tyyp


Takeshi ja Jacky. Neil oli paljustki rääkida..


Ja sellest 6htust sai alguse uus paarike :P


Tagasiteel rongis. Ära vajunud kolmik...


...ja tugevad.


Kokkuv6ttes ei kahetsenud keegi, et 6htul koju ei läinud ja peaaegu k6ik arvasid, et 6htu oli yks lahedamaid siiani. Peale pingete maha raputamist oli järgnevat hullu nädalat palju lihtsam yle elada :)

Arashiyama 19. november

Laupäeval, nädal pärast Tokyos, läksime Kyotosse punaseid lehti vaatama. Just eelnenud nädalal oli Bush Kyotos, niiet kuulukad rääkisid helikopterite laastavast tööst, aga m6ni leht oli ikka alles kyll. Ehk polnud Bush nii kaugele j6udnud, sest Arashiyama on Kyoto edelaosas, keskusest ysna kaugel :)
Arashiyama - tormide mägi. Hästi kuulus koht punaste lehtede vaatamiseks.

Teel sinna, rongist.


Kohapeal. Ilm tundub jube ilus aga tegelikult oli tuul ja jube kylm. Seal mäe otsas pidavat ahvid elama, me veel vaatama ei j6udnud kahjuks..


Meie, kes me Arashiyamal käisime (va Ene ja Marina) Kaisa, mina, Ben (prantsusmaa, ei ole KG, töötab hoopis Osakas), Hiroyuki, ees Kumiko ja Nami.


Mäed....


Vot nii punased on siin lehed ;)


6udselt palju rahvast oli seal, vahepeal ei saanud yldse liikuma.


Veel mägesid. See on jälle see ahvide mägi, veidi teisest kyljest kyll.


6itsev puu ja punaste lehtedega puu, yheskoos :)


Meie ka.


Bambusemets.


Puhkamas ja kombinist (convinient store, mugav pood) lunastatud saia-teed manustamas.


Marina ja Kaisa. Kylm!


Peale Arashiyamal käiku läksime Kyoto keskusesse tagasi, s6ime creppi (prantsuse söök, p6him6tteliselt kokkukeeratud pannkoogi sees igasugu head värki), siis laulsime sutsu karaoket ja l6puks j6udsime A-baari.

Seal olid m6ned hullud jaapanlased, kellega suhtlust eriti ei toimunud. Tyypiline värk.


Ja terve kari rahvusvahelisi yli6pilasi Kyoto Ylikoolist, kes juba magistri seisuses ja oma tööd siia tegema tulnud. Udukogu on marina, kaamerasse vaatab Venezuela poiss, edasi on keegi kellega tutvust ei saanud s6lmitud, aga kes pidevalt unistava pilguga meie poole vaatas. Et oleks tahtnud ehk suhelda, aga...?


Prantslane Raphael. Mina silmaviskamise objekt ;)

やった！

Täna said läbi k6ik eksamid, kirjutamist vajavad tööd ja muu kooli tilulilu. Vabadus! Lahe oli see, et täna hommikul kui yhika Okaasan tuli arvutiruumi hommikust koristust tegema, siis mina ei olnud veel magama läinud. Kirjutasin usinalt kirjatykki. Magama sain poole 8 ajal ja siis ka 3 tunnikeseks, peale mida panin agaralt edasi. Auts. Nii need 6pingud siin lähevad, ei mingeid reegleid, et iga eksami vahel peab olema vähemalt kaks vaba päeva.

Viimane poolteist nädalat nägi välja nii:
R 25 tunnikontroll jp k (lesson test) väga tobeda filmi kohta, mida nii nädala jagu nämmutanud olime (Abielu simulaator - paarist, kes kasutab teenust, kus arvuti ja tuhande muu asja läbi saab näha kuidas tulevane abielu välja näeb)
E 28 kanjitest
T 29 skit ehk lyhietenduse moodi asi jp k (meie oma Osasise kontserdil olek) + 4 lyhiesseest koosnev kirjatykk poliitikast rahu loenguks
N 1 jp k suuline eksam I selle sama tobeda filmi kohta + budismi eksam
R 2 jp k suuline eksam II
E 5 jp k kirjalik eksam I (lugemine, kirjutamine - eksamis oli minu yllatuseks vaja essee kirjutada, teised teadsid... nuuks)
T6 jp k kirjalik eksam II (rääkimine ehk siis intensiivne grammatika)
K 7 pikem kirjatykk poliitikast rahu loenguks

V6ib oletada kui palju unetunde selline kava v6iks yhele inimesele jätta :)
6nn on see, et kogu selle tohuvapohu vahepeal sai v6etud aega, mil lihtsalt elu ja r66mu nautida saab :)

L6petuseks pilt 17ndast, k6ik r66msad ja rahul peale Oasise kontserti :P
Don't believe the truth...

Tokyo II

Pyhapäev, 13. november

Tokyo raudtejaam, see k6ige peamisem, kuhu Shinkansenid tulevad ja nii. Nii palju rahvast...


Ja Tokyo raudteejaam väljaspoolt. Sarnane Amsterdami raudteejaamale, Jaapanlased tahtsid teha midagi Euroopa-pärast, aga milles p6hjus oli enam ei mäleta...
Saime kokku Asami s6branna Michikoga, et veeta yks Tokyo-päev.


Keisripalee park. Need on need "männid"


Pyhapäeviti on Tokyo kesklinn autodele suletud, linna vallutavad jalgrattada ja jällegi...jooksjad!


Park seestpoolt.


Seinad ja puud, keisripalee parki ymbritseb selline sein igast kaarest :)


Park ja k6rghooned. Naljakas on Jaapani suurlinna keskuses näha nii suurt tyhja platsi ;)
Ja see muru tundus pehme nagu samet, ise ei proovinud kyll...


Jaapanlased on kreisid kaunistamise suhtes. Enne Halloweeni läksid nad huluks ja enne j6ule ka juba poole novembri peal. See on Tokyo Tower'i (Tokyo torn) juures - ylikaunistatud kuusk ja muu träni...


Ja veidi vaateid.
Minu r66m - jalkaväljak ;) Esimene asi mida sealt ylevalt silmasin.


Niiii palju maju...


Vaateplatvormi alumise korruse p6rand sisaldas aknaid, kust sai otse alla vaadata ja yle tyhjuse k6ndida.. Kuidas oleks? Tundub ei midagi, peace of cake, aga klaasi peal seista ja peale 150 meetri tyhjuse oma jalge all näha oli veidi k6hedust tekitav kyll..


Tuledes Tokyo. See punane monstrum seal on j6uluvana!


Autod hyyvad tuut-tuut-tuut tuut-tuut-tuut akna alt teelt...


Natuke trikki!


Ja torn ise, kuninglikus valguses.


Peale Tokyo Toweris käimist v6tsime sammud Shibuyasse, s6ime Itaalia restoranis spagette ja juba oligi aeg tagasi bussi peale astuda. Tagasis6it oli millegipärast tunni v6rra kiirem, kuid perverdiga tagaistmel, kes end vahetpidamata kratsis ja h66rus. Öäkk!