Arashiyama 19. november

Laupäeval, nädal pärast Tokyos, läksime Kyotosse punaseid lehti vaatama. Just eelnenud nädalal oli Bush Kyotos, niiet kuulukad rääkisid helikopterite laastavast tööst, aga m6ni leht oli ikka alles kyll. Ehk polnud Bush nii kaugele j6udnud, sest Arashiyama on Kyoto edelaosas, keskusest ysna kaugel :)
Arashiyama - tormide mägi. Hästi kuulus koht punaste lehtede vaatamiseks.

Teel sinna, rongist.


Kohapeal. Ilm tundub jube ilus aga tegelikult oli tuul ja jube kylm. Seal mäe otsas pidavat ahvid elama, me veel vaatama ei j6udnud kahjuks..


Meie, kes me Arashiyamal käisime (va Ene ja Marina) Kaisa, mina, Ben (prantsusmaa, ei ole KG, töötab hoopis Osakas), Hiroyuki, ees Kumiko ja Nami.


Mäed....


Vot nii punased on siin lehed ;)


6udselt palju rahvast oli seal, vahepeal ei saanud yldse liikuma.


Veel mägesid. See on jälle see ahvide mägi, veidi teisest kyljest kyll.


6itsev puu ja punaste lehtedega puu, yheskoos :)


Meie ka.


Bambusemets.


Puhkamas ja kombinist (convinient store, mugav pood) lunastatud saia-teed manustamas.


Marina ja Kaisa. Kylm!


Peale Arashiyamal käiku läksime Kyoto keskusesse tagasi, s6ime creppi (prantsuse söök, p6him6tteliselt kokkukeeratud pannkoogi sees igasugu head värki), siis laulsime sutsu karaoket ja l6puks j6udsime A-baari.

Seal olid m6ned hullud jaapanlased, kellega suhtlust eriti ei toimunud. Tyypiline värk.


Ja terve kari rahvusvahelisi yli6pilasi Kyoto Ylikoolist, kes juba magistri seisuses ja oma tööd siia tegema tulnud. Udukogu on marina, kaamerasse vaatab Venezuela poiss, edasi on keegi kellega tutvust ei saanud s6lmitud, aga kes pidevalt unistava pilguga meie poole vaatas. Et oleks tahtnud ehk suhelda, aga...?


Prantslane Raphael. Mina silmaviskamise objekt ;)