Anne-Mai ja Kärt minu ja Ene asemel.
Aastaring sai täis nii nädala eest.

Ja juba on huvitavaid juhtumeid. Nobuto ja Hiroshi tutvusid täna Kärdiga, näiteks.
:)


Maailm on väike, mis siis veel Eestist rääkida...

Viimane sõna

Siin ma siis nüüd olen, tagasi.
Imelik on. See et ümbrus on selline, nagu peaks olema mälupiltides. See et päike ja pilved ja puud on teistsugused. Õnn, et ma ei ole veel toast suurt väljas käinud. Eks ole kindlasti imelik näha kaijin'ne ehk võõramaalasi igal pool ja tunda seda imelikku külma õhku ja minna poodi, kus ei ole neid asju mis peaks olema... Ahhh, ja veel jaapani keel...?
Mis värk on??? Mis juhtus?

Lahkumine oli ühtaegu õnnelik ja ülikurb. Meid Kaisaga saatis ära 6 19-aastast Jaapani noormeest =) Kõige lähedasemad sõbrad. Nobuto ja Hiroshi ning Yuji, Tatsuya (Tsutaya), Majunya ja Ryuta. Viimane nelik plaanis teha üllatust, aga unustasid ära, et me jaapani keelest aru saame. Tund aega lennujaamas, viimane burikura, naer läbi pisarate, kirjad. Nobutot ja Hiroshit nägime tegelikult ainult umbes kümneks minutiks, aga siiski. Suured tänud kõigile kes tulid!! Lennujaama on ikkagi vähemalt 2 tundi sõita ja papib kõvasti ka (üks ots ehk 200 krooni või nii)...

Ei tahtnud lahkuda, ei tahtnud..!!!

Sellega saab siis see lugu läbi. Ehk kunagi, kuskil, kellegiga, mõni aeg...

Ai

Laupäev







Jp k suulise osa 6ppej6ud


Jp k kirjutava osa 6ppej6ud


Pyhapäev



Minu talvemantel sai uue omaniku =)


Eile

Tänane Kyotos baaris istumine jäi ilmselt viimaseks kohtumiseks nii m6negi prantslasega. Stephan, JB ja Ben. V6ibolla veel laupäeval, v6ibolla kunagi tulevikus.

Ja siis veel seda, et olen enda peale tige ja selle peale et k6ik l6peb siin ja tuju ei ole ka täna sugugi hea. Et siis ma ei tea. Homme on uus päev (ja Ene tuleb =D )...

Mina ja meie eilsed kylalised. Kes kyll oskab arvata, kes need on? lol =D

Tänasega said läbi jaapani keele 6pingud siin ylikoolis. Ja ei olegi enam. Ainult eetika eksam veel homme ja siis on k6ik. Pidu ja pillerkaar v6i siis rohkem, et vihm ja vikerkaar. Kurb on, sest on nii palju neid kes järjest lähedasemaks muutuvad. Aga seda m6nusam on m6elda, et järgmine kord Jaapanisse tulles on keegi juba ees =) Ja seda, et ei tea kunas nad kyll kylla s6idavad (^o^

Kui eksamitest rääkida, siis... kui keegi ometi kindlustaks mulle, et bakaeksamiks on v6imalik nädala ajaga 6ppida. Isegi minusugusel, kes ilmselt tähelepanuhäirega on ;)

Selliseid pilte teeb minu keitaidenwa ehk mobiilne telefon. Ise olin ka yllatunud kui hea kvaliteet on... (*o*)

Okeii! Nyyd tuleb välja, et meil oli siin eile maavärin ja ma isegi natukene ei tundnud seda...! Bhaah.

Täna oli ilus päev. Koolist vaba ja nö viimane aeg enne eksamiteks 6ppimist. Aga see aeg sai m6nusalt sisustatud =)
K6igepealt koolis Kaisa, Nori, Marina, Hiroyuki, Takeshi ja Yee m6neks ajaks (+ kaks prantsusmaale minevat jaapanlast) ajasime juttu, mängisime kaarte. See siis nagu see grupp, kes sygisest saati koos pysinud on.. Need k6ikse k6ikse.
Hiljem viimaks ometi Kappa-sushi Hiroshi ja Nobutoga. Oli tore, oli tore. Ja poisid olid end puha yles löönud =) ja maksid arve...
好き
Ja l6puks, peale seda kui poisid olid koju ära kadunud, läksime Kaisaga veidikeseks jalgratast s6idutama, kohtusime teel Yeega, sattusime 2-ks tunniks karaokesse ja siis jalgrattaretk tagasi Makinosse suht Yodogawa j6e kallast pidi kulgeva tee kaudu. Linna tuled ja värske 6hk ja vaikus (kui linnud ja tirtsud välja arvata...)
(^o^