Tokyo I

Reede, 11 november

Hommikul kell 7 j6udsime kohale, magamata ja yksi (2kesi siiski) suures v66ras linnas. Esimene mulje Tokyost oli liiga-liiga sama mis Osaka. Tundus suht m6ttetu ja kopeeriv. Milleks on vaja kaht yhesugust linna? Kippusin isegi Tokyo kohta kogu aeg Osaka ytlema ja tundsin end kui kodus, st mitte uut kohta uurimas, vaid lihtsalt k6rvaltänavates luusimas. Hommikul käis Ene tööintervjuul (no tegelikult käisim mina temaga seal intervjuul kaasas, lausa laua tagas istusin :D lihtsalt ruumi ei olnud mind mujale ootama jätta...) ja see piirkond nägi karjuvalt sarnane välja Temmabashi piirkonnaga Osakas. Öähhh!

Aga mida aeg edasi, seda rohkem erinevusi siiski märkasime :)
Näiteks olid Tokyo kesklinnas tänavad palju laiemad ja ruumikamad kui Osakas ja kohati punase kattega, mis meenutab pigem jooksurada kui tänavat..


Tokyo kesklinn. Keisripaleed ymbritsev park. Väga armas koht, eriti natuke edasi kus on palju palju männipuid (v6i mida iganes, nagu pisike mänd, aint et k6verik igate pidi ja pikemate okastega), see jäi mulle juba bussiaknast silma, kui Tokyosse sisse s6itsime.


Kui jooksurajast rääkida, siis Tokyolased armastavad teha jooksuringe umber Keisripalee. Lihtsalt linnatänavatel ja kuulu järgi l6unapausi sistustamise populaarseim viis. Huvitav, kas nad l6unat ka söövad v6i ainult jooksevad? ;) Jooksjaid oli igatahes metsikult, tundus, nagu jooksuv6istlus oleks lahti.


6htuks olime kokku leppinud kohtumise Tokyo s6brantsiga. Et aega oli ja midagi targemat ka polnud hetkel, siis läksime merd otsima. Tahtsime leida sadamat v6i vaadet avamerele. Aga seal, kuhu sattusime, oli vaate leidmine veid raskendatud. Viimases hädas k6ndisime sisse sadama laadse piirkonna väravatest ja kuigi nägime väravatel silti mitte siseneda, tegime lolli näo, et jaapani keelest miskit m6hku ei jaga...

L6puks kui yks mees jalgrattal tuli meid ära ajama, siis kysis inglise keeles "Kas te räägite jaapani keelt?" Ja jätkas sama kysimuse kordamist, kuigi ma vastasin iga kord "Ainult natuke"...

Kiirteed ja ristumiskohad ja systeemid on meeletud. Yks näide teel sadamast metroojaama:


Ootamas mu s6branna j6udmist kohtumispaika. Vilgas pimedus.


Asumi.
Hästi armas ja tore neiu, kohtusime läbi Interneti 2 aastat tagasi (Eskobar Online) ja nyyd oli l6puks v6imalus kokku ka saada. Kes seda arvanud oleks...
Asumist sai alguse ainult jaapani keeles rääkimine, mis kestis kogu Tokyos oldud aja ;) Lahe lahe!! Peab lisama, et Tokyo dialekt on standard jaapani keelel k6ige lähemal, seet6ttu ka k6ige lihtsam aru saada. Nii ongi, et Osakas v6i Kyotos (Kansai piirkond) ei saa inimestest m6hkugi aru, aga Tokyos (Kanto) räägid nii, et poleks iial uskunud.

Peale Asumiga aja veetmist pidime yles otsima Ene s6branna Asami kodu, mis Tokyo äärelinnas Kunitachis. Asami oli meie ylejäänud Tokyo reisi saatjaks ja jätkas ainult jaapani keeles rääkimist. Mis tähendas et Tokyos veedetud 3st päevast sai k6ige rohkem jaapani keelt praktiseeritud aeg terve sygissemestri peale kokku.

Laupäev, 12. november
Akihabara. Electric town - elektrilinn, palju rahvast...


...elektroonikat ja värvilisi tänavasilte.


Edasi Ueno pargi poole, läbi Okachimachi. Pidi olema yks vanemaid säilinud piirkondi, aga peale vanas stiilis turu ei näinud me seal midagi erilist...


Ene ja Asami turutooteid uudistamas.


M6ned näited kalaletist :)


Ueno park. Loomaaeda pandasid vaatama ei läinud aga see-eest loomaaia väravas nägime lahedat trikimeest. Kaardilt vaatasime, et tiik, aga tyhja ta oli, ainult suur väli koledaid taimi. Ja kui nyyd aus olla, siis tykk aega hiljem tuli välja, et need taimed on ilmselt lootused. Koledad taimed, uh?


6htupoolikul saime kokku Asami s6bra Nobaharuga...


...ja läksime Asakusasse Senjo-ji templit uurima.