hommikune kylaline.

ma pole elus yht ämblikku niimoodi jälestanud kui seda tyypi.. öääkk
m6tle kui ärkad rahulikult, t6stad unise peaga raamatuid kotti mis kaasa peab v6tma ja järsku roomab kuskilt hyplevalt kiire saamuga selline elukas välja. esialgu tuli teine veel minu suunas ka... ai. kui väga haletsusväärne see ka ei tundu, kutsusin Okaa-sani (yhika "ema") hirmunud tydrukutele appi. Tema t6mbas kindad kätte ja pyydis loomakese lihtsalt kinni :) aga isegi kinni pyydmise kujutlemine ja selle kuidas too peos siis sipleks, ajab kananaha ihule!

täna juhtus nii, et unustasin kodutöö olemasolu. see juhtub siis kui paber antakse kätte tykk aega varem. mitte et mul yleeile veel k6ik meeles ei oleks olnud, oli kyll, aga vot just siis kui tähtaeg on, siis...

käisime täna jälle mobiilipoode kammimas ja seekord saime positiivset infot :) et tuleb yks paber tuua linnavalitsusest ja siis saabki vist p6him6tselt kätte. ei ole mingit t6estamist, et jään siia aastaks v6i mingit muud m6ttetut byrokraatiat. ehk siis homme juba on nunsik olemas :)
linnas käisime raamatu ja muusikapoes. vinge ja vääga suur. ma olen raamatuhull :) yleval kuulasime jaapani mussi ka. ja Orange Range on päris hea (mitte k6ik samas... see viimane singli moodi asi oli super, misiganes nimega) ja siis Exile "Exit".
Poes tegi 1 nihonlane meie seltskonnaga tutvust. k6ige vingem oli see, et inglise keelt ta ei rääkinud :D aga oli väga hakkamist täis et s6pradeks saada. Yks järjekordne t6estus, et K6IK jaapani mehed ei ole ikka arad, m6ned on julged ka ;)

koju tulles ja nurga juures juttu ajades nägime langevat tähte! nii suur ja nii sheff oli. tundus nagu oleks peaaegu et platsi kohale langenud. aga ikkagi juhtub see liiga kiiresti ja ainus mida m6elda j6uad on see et "ou vaaau - langev täht!!" soovimisest maksab ainult unistada...