Just j6udsime koju yhelt vingeimalt Jaapanit täis nädalavahetuselt siin. Kuigi jah, k6ik kogemused on ilmselt k6ige vingemad kogu aeg =)
See selleks, eile hommikul s6itsime p6hja-Kyotosse (Kui nyyd aus olla siis ma alles hakkan välja selgitama kus kandis see linn ikkagi täpselt asub. Siiani on väga segadusse ajav informatsioon..), kaugele Sonobe linna. Marina eelmise semestri yks speaking partneritest Satoshi oli kutsunud meid enda juurde, et kylastada onseni (see basseinide ja saunade ja värkidega asi siin maal) ja siis pidada maha pisike perekonnapidu. Mina olin tegelikult Satoshit enne laupäevast päeva ainult 3 korda näinud ja kaks viimast korda olid piisavalt imelikud, et veidi skeptiline olla. Asjatult =)
K6igepealt saime kokku Kyoto raudteejaamas ja sealt juba rongiga Satoshi kodulinna. Kusjuures, kutt pappis k6igile rongipiletid kinni. Samal ajal nii tänulik ja nii piinlik :) Yks Satoshi s6pradest, Takatoshi, liitus meiega juba sealsamas raudteejaamas, teine, Kifuku, alles hiljem 6htul 8-9 ajal. Raudteejaamas oli vastas Satoshi ema ka, kes tegi kindlaks, et me ikka onseni bussi peale istuksime (täiesti tasuta buss, kummaline nähtus) ja l6butseksime. Novot. Onsen ise oli lahe ja loodus ymberringi meeletult ilus, mis pani mind tundma, et ei ole k6ike seda ära teeninud. Onsen asus k6rgel mäe otsas keset metsi ja värskust. Kusjuures m6ned basseinikesed olid täitsa lageda taeva all ka. M6nna m6nna ^^ Ja saun ja ioonisaun ja mullidega bassein jne jne. Pluss magamise ruum värviliste tähtedega laes ja rahus lebamise ruum (toimis nagu saun mulle, kaugelt liiga soe, vähemalt basseinidest tulles) ja filmi vaatamise ruum jms. Puhkuse ylim tipp. Takatoshi päris magaski kohe seal magamise ruumis ;)
Pärast seda tagasi bussiga raudteejaama ja sealt Satoshi ema autoga nende kodusse. Prillipoe uksel v6ttis meid vastu Satoshi isa ja veidi seespool, juba eluruumides, vanaema. Absoluutselt k6ik perekonnas olid väga nunnud ja lahked. Ja Satoshit keset turvalist perekeskkonda näha oli huvitav, täiesti teine pilt ja väga lahe :) 6htusöök oli tellitud kuskilt ja mmmmmmmmmm kui hea. S6ime, rääkisime juttu, j6ime veini ja 6llet ja lihtsalt tundsime r66mu hetketest ja seltskonnast. Hiljem mängisime kaarte, tunde kui aus olla. Ja siis miskit Pisa torni mängu ka. Ja kui l6puks magama saime (k6igile olid olemas futonid ja tundus et vanemad ohverdasid oma toa meile tydrukutele (poisid pesitsesid Satoshi toas), sest keset ööd vetsu minnes avastasin, et isa magas söögitoa p6randal. Ups... lahkuse tipp.), siis oli kell juba pool 6. Hehee. Hommikul hoolitseti meie eest aga samasuguse usinusega. Söök ja taksoteenud raudteejaama ja rongipiletid ka. Suured ja veel suuremad, kirjeldamatud tänud k6igile neile kes seal eile 6htul koos olid :*

Vot nii. Reedel muide mängisime kooli juures rohelisel kunstmuru-väljakul v6kpalli. Kaisa ja Marina ja Hiroyuki ja Sarah ja Nori. Viimane eelmisel semestril kohatud Hiroyuki s6ber. Väga vinge oli! Esimest korda sain mina ka selle rohelise väljaku m6nud ära katsuda. Jaapani tudengite seas on see koht väga popp ;) Ja 6htul käisime Osakas pitsat söömas. Nori kutsusime ka ja oli tore ja oli maitsev :P

Muide, et haigusest lahti saada tee k6ike seda mis ei ole lubatud.... ;) Lisaks v6rkpallis rahmeldamise ja onseni (saun-kylm vesi-kuum vesi, basseinid lageda taeva all) veel söö jäätist ja välju toast föönitatud kuid siiski veel niiskev6itu juustega... Nujah. Praegu on tunne nagu poleks vahepeal midagi viga olnudki, kuigi hääl ei ole ilmselt ikka veel päris täpselt see mis enne... Kyll see ka paika läheb :)