Eile käisime Hanami-peol, ehk siis kirsi6ite vaatamise yritusel. Lihtsalt yks seltskond jaapanlasi kutsusid kaasa ja mis seal ikka, ilm oli hästi ilus, läksimegi. Kaisa tegi terve päeva poppi mina ainult k6ige viimasemast loengust (heei, need ei ole yldse nii tähtsad, kui kogemuste hankimine Jaapanist!), aga yritus oli seda väärt.. Kusjuures rongiga Kyoto poole s6ites panin tähele, kui palju tegelikult siin ikka kirsipuid on ja k6ik on praegu kas kohe kohe lahti minemas, v6i juba 6itsemas. Vinge =) Hanami traditsioon on selline, et seltskond läheb kuskile parki kus kirsid 6itsevad (sellise pargi leidmine ei ole just k6ige raskem, paneb suure teki maha, v6tab bentood (eelvalmistatud l6unakarbid) ja sake välja ja siis veedab m6salt aega.
Kui mina pärale j6udsin, siis ylejäänud rahvas oli juba m6ni aeg seal olnud, neli jaapani kutti, yks jaapani neiu ja Kaisa ja veel yks soome neiu. Natuke tulevikust kaartide abil, natuke erinevaid mänge (ntks piraadimäng, kus pidid nuge tynni toppima ja kelle torkel piraat tynnist välja lendas oli kaotaja) ja siis v6tsid kutid (2 läksid jba varem ära, sest vaja tööpostile minna, see arubaito noh, poolekohatöö, mis neil siin jaapanis k6igil on) välja kitarri ja hakkasime laulma =) Vau! Kirsid, kaugel all sudune Kyoto, loojuv päike, tekk maas ja pink ja kitarr.. Ja Yuuji mängis hästi!! Kusjuures kui kylmaks läks ja me olime sunnitud pargist lahkuma siis läksime karaokesse :) Ja ylejäänud rahvas läks veel sööma, aga meie Kaisaga tulime koju tagasi, sest hilja peale hakkas juba vajuma...

Eilsest alates on kooli peal jälle metsikult rahvast. Siis oli avatseremoonia ja palju palju jaapani yli6pilasi ylikonnas, sh Hiroyuki ja Takeshi. Kohe varsti hakkab jaapanlaste uus kooliaasta pihta, niiet kui praegu on veel v6imalik sööklas istumiskohta leida, siis alates 11ndast absoluutselt mitte. Oi.